Otse põhisisu juurde

Postitused

Esiletõstetud

Reisiks valmistumine, hirm ja elevus käsikäes

Ma ei karda lendamist.

Ma ei karda, et lennuk alla kukub või et mul lennukis pimesool lõhkeb. Ma ei karda kõrgust (eriti) ja ma ei karda olla olukorras, mida ma ise ei kontrolli.

Aga ma kardan, et Mia hakkab jälle oksendama. Jaja, jälle see vana laul. I know.

Uutele lugejatele teadmiseks, et ta ei oksenda iga kord kui me lendame. Ta on oma kaheaastase elu jooksul lennanud üle kümne korra ja ainult ühel korral oksendanud.

Aga see üks kord on mul tänaseni veel liiga hästi meeles.

Meie reis Iirimaale oleks pidanud tegelikult aset leidma juba septembris. Oksendamine lennul toimus juunis. Peale okselendu lendasime me veel korra augustis, augusti lennul Mia ei oksendanud.

Aga siiski ei suutnud ma lendu septembriks broneerida, ma kartsin nii väga.
Tegelikult kartsin ma nii väga, et ma hakkasin juba mõtlema, et huvitav kuidas me Ungarist koju saame, kui lõpuks Eestisse tagasi kavatseme kolida. Mul oli selline tunne, et minu lennud on selleks eluks lennatud. Ja Mia omad ka.

Ma tundsin, et ma e…

Viimased postitused

Millal ma juba nii palju juurde jõudsin võtta? ehk natuke kaaluhala

Mis siis nüüd Miale selga panna? ehk natuke juttu mu uutest meriinovillastest lemmikutest

Isadepäeva tsill

Ma ainult kirjutaks ehk kas SEIK kalendermärkmik on sobilik minusugusele grafomaanile?

Oktoobri raamatud: Le Rhino 1 ja 2

Ampstükkidest, nende maitsetest ja üleskutse mitte kinkida neil jõuludel kommi

Siis kui titad Budapestis olid

Hirmul on suured silmad, lugu sellest kuidas ma endal rinnast tüki avastasin

Nädalavahetus, Jänku Juss ja jalgrattasõit