Beebiga kodus

Olen aeg-ajalt sattunud nägema kommentaariume/foorumeid, kus juba lapsed saanud naised annavad nõu rasedatele stiilis "haha, maga jaa nüüd, enam kunagi magada ei saa", "jaa, oled ilus, vaata siis kui laps käes, siis pea kolm nädalat pesemata" jne jne. 

Ei tea, kas see emaks olemine ongi neile nii hull või tundub lihtsalt popp selliseid pool hoiatus, pool küll-ma-olen-vapper-et-ema-olen toonis nõuandeid anda.

Mina otsustasin juba rasedana, et end rääma ei lase. 
Nii on ka läinud, suuremal osast päevadest. Ma ei saa öelda, et igal hommikul ärkan ja olen teotahet ja motivatsiooni täis. Et tunnen end alati ilusa, särava ja aktiivse emana. 

Ei - kindlasti mitte.

Mida ma teen, et oma aju ja välimust enam-vähem vormis hoida?

1. Ostan koju banaane/ õunu/ pirne. 
Kui laps on magama jäänud teen kiireid otsuseid. Kas dušš või söök? Dušš. Kas meik või söök. Meik. Kas vastan kähku facebookis kirjadele või söön? Teadagi mis on vastus.
Puuviljad on parimad kaasa haarata, kasvõi dušši all süüa.  

2. Värvin ripsmeid nii tihti kui võimalik. Jah, vanasti mõtlesin, et värvin nii harva kui võimalik. Nüüd siis vastupidi. 
Parem on kui beebi peput pesemast tulen ja vannitoa peegli peegeldusest ei vaata vastu pelmeenjas pandakaru.

3. Jep, pesen pead. 

See ei võta tegelikult nii kaua aega. Kui palsamit ei jõua panna, siis on ka väga häid juustesse jäetavaid palsameid. 

Ja üleüldse, kellele see kuivshampoon siis leiutati? 

4. Mängin abikaasaga malet. Sa ei oska? Aga õpi ära.  Me ka koos õppisime. 
Mina panen lapse hiljemalt kella kaheksaks magama. 
Mis edasi, scrollime koos diivanil telefone? On ka selliseid õhtuid aga male on kindlasti palju meelelahutuslikum, kasulikum ja partneriga lähendavam kui sotsiaalmeedia lõputud avarused.

5.  Võimlen. Kasvõi kümme kükki päevas. Oled beebiga põrandal. Tee jalatõsteid. Kätekõverdusi. #igatreeningloeb nagu oli hiljuti Sportlandi kampaania. 

Lisaks on terve Youtube täis treeningvideosid, kelle loojad just Sinu klikki endale tahavad. Mõtle nende peale kui enda peale ei taha.

6. Motiveerivad sarjad. Ja Pilvede All järelvaatamine ei ole see mida ma mõtlen.  Minu lemmik on This Is Us.  Lisaks ei tee mulle kunagi paha mõne Sex ja Linna osa vaatamine.

This Is Us soovitan väga vaadata, see motiveerib mind aeg-ajalt nii emadusele ja perele pühenduma, et hakkan vaikselt uskuma, et tahaks veel kahte kuni kolme või ma ei tea mitut last. Aga see läheb õnneks kiiresti üle. 
Pluss usun, et sealt on nii emadel kui isadel üht-teist kõrva taha panna lastega suhtlemisel ja kasvatamisel. Annab mõtteainet ja ma võtan seda mõnikord kui meelelahutuslikku õppefilmi.


Mina oma bossiga


7. Lutikett kaasa. Just lutiketi, mitte Sophie La Girafe või see leiva moodi mõmmi. Need võib ka võtta. Aga lutikett on ka siis kui lutti otsas ei ole universaalne beebi mänguasi. Seda saab lutsutada, järel lohistada, erinevaid helisid teha ja kindlasti leiutab beebi selle kasutusvõimalusi juurde. Ja kuna selle saab riiete külge kinnitada ja nii säästan end pidevast lelude loputamisest.

8. Seks! Vist ei ole täpsustada vaja.

9. Ma ei keela endale magusat. Šokolaad, kommid ja muu nänn on mu suur nõrkus. Tean, et suure tõenäosusega Sinu oma ka. Kui ma hakkan endale keelama ja piiranguid seadma, siis ühel hetkel, kui selle kommikarbi avan vitsutan selle 30 minutiga tühjaks. Pigem selline strateegia, et hoian kodus võimalikult vähe kiusatusi ja alati kui võtan tüki kordan endale, et see on minu šokolaad. Saan seda ka hiljem võtta, kui isu on. Väga tihti see tegelikult ei toimi. 

10. Jalutan alati natuke kauem kui viitsin. Just, lugesin kuskilt, et trenn algab siis kui enam ei jõua. Jalutamisega on ka nii, et kui enam ei üldse ei viitsi siis on vaja veel natuke jalutada. Kasvõi 15 minutit. 

11. Planeerin iga kodust väljumist. Kas kõik asjad said kaasa? Lõin endale rutiini, järjekorra, kuidas end ja last riietan jne. Sellest on abi aga kahjuks see ka mul väga tihti ei tööta alati tuleb mingi force majeure vahele. Peab veel harjutama.

12. Suhtlen sõbrannadega. Ka nendega kellel lapsi ei ole. Muidugi ei tasu paluda neil minna kakaseid mähkmeid vahetama või hakata lapsel nende nähes ninast tatti välja tõmbama. Aga lastetute sõbrannadega suhtlemine toob mõnusat värsket mõtet ja uusi teemasid mu beebikesksesse ellu.

Oi kui erinevad päevad beebiga on ja alati ei saagi hoida lippu kõrgel ja justkui möödaminnes muretult mamma olla. Aga kindlasti aitab kaasa positiivne mõtlemine ja kogu asja piisakese huumoriga võtmine.


Mina ilma bossita




Kommentaarid