Eesti disainist, ise tegemisest ja taaskasutusest

Tahan osta Eestis valmistatud asju.
Tahan tarbida vähem ja kvaliteetseid riideid.

Aga samas ei taha väga palju maksta..

Sul sama, eks?




Tegelikult olen juba mõnda aega proovinud ostelda ajudega, ehk alati H&Mist mööda minnes ei osta endale uut viie eurost hilpu või kõrvarõngaid.

Ja kui veel mõni aeg tagasi mõtlesin, et Miale on hea sealt asju osta.
Ta ju kasvab väga kiiresti välja.
Siis nüüd ei osta enam ka talle, sest juba paaril korral olen pidanud kodus avastama, et pluusil on auk sees või kombel pastaka triip peal.

Jah, lähed tagasi ja saad uue asja.
Aga kas sa viitsiks viie eurise särgi pärast lapsega kaubanduskeskusesse tagasi minna?
Ma ka mitte.

Niisiis tahan osta riideid, mis on hoole ja armastusega valmistatud. Hoole ja armastusega müüdud, et saaksne neid hoole ja armastusega kanda.

Eesti disain aga tudub esmapilgul väga kallis. Ok, siis ootad ära selle Mimi Disaini sooduka ja hetke, kui Breden annab asju poole hinnaga ja nii edasi.

Aga samas ju tahaks osta asja siis kui seda hetkel vaja on, mitte ette ära ja tagant järele.

Niisiis lahendus on osta Eesti disaini järelturult.
See muidugi töötab, kui ei ole soov osta viimaseid mudeleid ja värvilahendusi.
Meile sobib see tavaliselt hästi.

Eelmine nädal aga hakkasin Miale dressikat otsima, vaja oli parajalt pikka ja kapuutsiga.
Järelturult ei leidnud sobivat.
Leidsin Dadamora oma, täpselt selline nagu tahtsin. Hind €39. Tundus kallis.

Mõtlesin, teen ise.

Mõeldud, tehtud.
Või no minu mõeldud ja mu õe  Kadri tehtud.

Dadamora pusa ei ole kallis.
Osta kangas, tee lõiked, õmble valmis.
Arvesta aeg rahaks ja kui teenida ka kopika tahad läheb küll €39.

Kui õe tehtud dressikat ei oleks, siis ostaksin selle Dadamora oma.

Mõistliku hinnaga dressika.


Kadri õmmeldud dressikas :)






Kommentaarid