Kas Mia sööb liiga palju puuvilju?

Ma ei tea kuidas sinuga on, aga mina annan oma lapsele puuvilju ning marju nii palju kui ta ise soovib. Sama kehtib ka erinevate seemnete ja magustamata taimse piima kohta. Ja kindlasti ei tähenda see seda, et ta sööks ära kastideviisi banaane või puudeviisi õun.

Ja jah, ma olen teadlik, et puuviljad sisaldavad suhkrut ja suhkrut ei tohi ülemäära tarbida. Aga samas jätame me söömata kõik valmistoitude ja poolfabrikaatide sisse peidetud suhkrud. Samuti ei lisa ma kodus toidule suhkrut vaid kasutan söögi magustamiseks banaani, vahtrasiirupit või datleid.

Proovisin Googeldada ka, et kui palju 1.5 aastane laps tohiks maksimaalselt päevas puuvilju, marju süüa aga vastuseks midagi asjalikku ei leidnud. Küll lugesin ma ühte artiklit kus selgitati, et raske on end puuviljadest üle süüa ning kui ka süüa neid tõeliselt palju on reaalsem tagajärg kehale positiivse mõjuga. Minu arvates täiesti loogiline jutt.

Ja ma tegelikult ei muretsegi. Lihtsalt mõtisklen.

Sellele teemale pani mind sügavamalt mõtlema juba tükk aega tagasi loetud foorumi postitus. Selles postituses kurtis üks ema, et tema aastane laps ei söö mitte midagi. Mängib toiduga ja pirtsutab. Mure ju täitsa suur ja arusaadav. Siis lugesin ka seal all olevaid kommentaare ja soovitusi. Üks kirjutas, et ära anna lapsele üldse banaani, sest see on lihtsalt "magus löga". Teine soovitas ka piima mitte anda.

Mia pirtsutab ka aeg-ajalt toiduga aga tema puhul ei saa asi selles olla, et ma luban tal enne lõunat õuna nosida. Tema söömine ongi lihtsalt nii kaootiline. Mõnel päeval olen ma rõõmus, et vähemalt õun või banaan kaubaks läheb. Ja neil päevadel luban ma tal süüa ka kaks banaani järjest. Vähemalt sööb ta midagi. Ma ei pea vajalikuks lasta tal seni nälgida kuni lõpuks on kõht lihtsalt nii tühi, et ta sööks ka penoplasti kui selle kätte saaks.

Tihti juhtub nii, et täna sööb Mia suure kausitäie seenepastat ära ja mina mõtlen kohe, et ojee seda pastat teen ma veel. Uuel nädalal teen täpselt selle sama pasta ja ta sööb tervest portsust ainult ühe penne ära. Harv ei ole ka see, et täna on ta nõus sööma supi seest ära ainult porgandid aga homme on õnnelik väljavalitu hoopis kartul või lillkapsas. Makarone ega klimpe ma just sellepärast enam supi sisse ei pane, et need olid alati valik number üks. Las siis nokib juba porgandeid kui tuju tervet kaussi tühjaks süüa ei ole.


Õnneks ka smuutid lähevad Miale neil väiksema söömaga päevadel hästi peale. Kui ta on lõunasöögiks söönud kaks makaroni siis pakun alati talle pärast ka smuutit. Reeglina võtab ta selle rõõmuga vastu ja joob ära.

Kuidas Miast smuutifänn sai? Kas ta pole jäätist või šokolaadi kunagi saanud kui talle banaani nice-creami suudan magustoidu pähe maha müüa? Mia on saanud jäätist, kommi, šokolaadi, limonaadi, mahla ja kõike muud, mida meie ise või teised lapsed, on kuskil söönud-joonud. Küll ei ole selline söök meie jaoks igapäevane. Meie peres on reegel, et januga juuakse vett ja, et magusaga peab piiri pidama. Viimasega on meist kolmest vaid minul raskusi.

Ma olen aja jooksul selgeks saanud nipid mida silmas pidada, et Mia ikka terve tassitäie smuutit ära jooks. Näiteks teen ma tema smuuti hästi vedela ja serveerin selle ilusas kõrrega topsis. Samuti blenderdan ma seda päris kaua, et tekstuur oleks siidine, veidi mulliline ja et ma saaksin kindel olla, et mõni juhuslik tükk ta smuutitamist segama ei satuks.
Kui ma Miale smuutikaussi teen siis panen sellele peale palju seemneid, kookoslaaste või toorkakao nibse. Ta õngitseb seda paksu kraami sealt väga püüdlikult ja reeglina saab ka terve kauss smuutit söödud.
Mia smuutid hoian ma hästi lihtsad. Näiteks banaan, maasikad, kookospiim (mina kasutan Alpro magustamata kookosjooki). Banaan, spinat, kiivi, kookospiim. Või vaarikas, banaan, kookospiim. Alati lisan ka lusikatäie supertoidusegusid.
Ja mis on kõige olulisem mida ma teen, et Mia smuutimüts oleks on see, et ma olen ise suur smuutmüts. Nii on. Mida kana seda ka muna. Või kuidas see ütlus oli?

Kokkuvõtteks tahan ma öelda, et just tänu sellele "magusale lögale" ei muretse mina oma maimiku tervise pärast. Ühel päeval sööb ta nagu tubli Eesti mees ära kõik banaanid, supi, pasta ja küsib lisa ning teisel päeval nokib ta igast asjast vaid kaks ampsu ja teatab, et kõht on täis. 

Mine siis võta kinni mis on õige.

Aga kindlasti olen mina 100% puuviljade ja marjade usku. Söön neid ise palju ja pakun väiksele Miale ka.

Kommentaarid

  1. 😁 Ajas nii naerma - Harv ei ole ka see, et täna on ta nõus sööma supi seest ära ainult porgandid aga homme on õnnelik väljavalitu hoopis kartul või lillkapsas.

    VastaKustuta

Postita kommentaar