Silver puhkab, aga mina?

Jälle on käes aeg mil Silver oma päevatööst puhkab ja nagu alati, proovin mina ka sellest nädalast oma "kasu" lõigata. Ma naudin täiega seda, et saan aeg-ajalt Miaga seonduvaid igapäevatoimetusi kas täiesti Silveri peale veeretada, või vähemalt osalise koormusega ise vastutav olla. Näiteks eile käisid Mia ja Silver kahekesi mänguväljakul. Täna sain mina üksi poes käia, Silver jalutas Mia magama.

Aga eile juhtus ka nii, et Mia oli just ärganud ja me tulime tuppa. Mina hakkasin süüa tegema ja Silver ütles ettevaatlikult, et kallis, ma lähen magan natukene. No ma olen ju normaalne inimene ja saan aru, et iga inimene võib magada siis kui ise tahab. Ma ei saa seda ju keelata. Aga ma pean aus olema. Kui ma saaksin, siis ma keelaksin. Mina ju tahaksin ka magada. Aga mõlemad me magada ei saa ja koos üleval olla tundub mulle ausam kui see, et üks kahest magab. Ja no siis ma katsusin teda ikka ümber rääkida. Pakkusin välja, et teeme hoopis kohvi või et läheme tagasi õue. Aga magama ta läks.

Pärast leppisime kokku, et teeme uinakuid ülepäeviti. Aga saad aru, mul ei ole täna und kuigi oleks minu päev magada. Täiesti ebaõiglane.

Vist ainukene asi mida ma tööl käimise juures igatsen on need pikad hommikud puhkuse ajal. Need hommikud kui ärkasin samal ajal nagu korralik kontorirott ikka aga ilma äratuskellata. Ja silmi avades avastasin, et võin voodis veel täpselt nii kaua vedeleda kui endale pähe tuleb. Või no sellised olid puhkuse hommikud siis kui Mia veel unistus oli. Silveri puhkuse hommikud ei meenuta mitte kuidagi minu eelnevalt kirjeldatud hommikuid. Aga tema hommikud on ka head. Täis kallistusi, musisid, pudruplekke ja armastust.

Ühesõnaga, ma katsun end nüüd kokku võtta ja lasta oma mehel ka veidike puhkuse ajal puhata. Aga ainult veidike, sest tema puhkus on ju natukene nagu ka minu puhkus.

♡