Soe ilm ja Mia ei saa enam rinnapiima
Täna on Budapestis jälle üks väga soe ilm. Temperatuur küündib kuni kahekümne soojakraadini. Päikese käes veel kõrgemale. Olime just pikalt õues. Jalutasime Doonau ääres, käisime mitmel mänguväljakul ja tsillisime parkides. Isegi lõunasöögiks ei tulnud tagasi koju vaid otsustasime võtta kebabi ja nuudlid ning süüa pargipingil. Nii mõnus oli!
Lootsin, et Mia jääb kärus lõunaunne ja meie saame Silveriga veel jõe ääres päikest võtta ja juttu ajada. Aga ei. Juba kolmandat päeva ei ole ta nõus kärus magama. Ajab end lidusse ja libistab kärust välja. Ma olen küll õnnelik, et mu jalutamise päevad hakkavad läbi saama aga toas on olnud teda tunduvalt raskem magama saada. Või no, olen enne kaks korda proovinud ja mõlemad korrad on lõppenud sellega, et lõunauni jääb hoopis vahele. Olin juba päris mures aga näe, täna, kolmandal proovimisel sain ma ta kenasti ilma rinnapiimata magama. Võtsin ta lihtsalt endale kaissu ja pakkusin, et laulan talle kõrva sisse mõmmi laulu. Jõudsin alla kümne minuti mõmiseda kui ta juba magas. Homme proovin uuesti, ehk polegi olukord nii lootusetu kui mulle veel eile tundus.
Aga jah. Mia ei saa juba neljandat päeva rinnapiima. Need neli päeva on olnud üsna rasked. Veidi närvilised ja pahurad aga me oleme hakkama saanud. Kummaline on minu arvates see, et Mia on tissi küsinud nende nelja päeva jooksul ainult kaks korda. Ja mitte kordagi enne magama minekut. Ta lihtsalt tuli mu juurde, näitas tissi ja küsis nom-nom. Täiesti lambi hetkel. Pakkusin talle hoopis köögivilju. Sõi ja ei kurtnud.
Vist ei peagi hakkama talle koolis vahetundidel tissi andmas käima. Nali naljaks aga mulle on see tissiteema olnud emaks olemise juures kõige raskem ja hetkel tunnen suurt-suurt kergendust.
Nüüd Mia magab seda kaua oodatud tissivaba lõunaund. Silver läks Ikeasse paki järele ja mina naudin üksi olemist.
Mõtlen omi mõtteid, kuulan vaikust, laen ennast.
Toa uks on pärani, kütte keerasin maha ja mõnus tuuleke tuulutab meie tubasid.
Hea on olla.
Olen väsinud aga magada ei taha.
Keedan kohvi ja naudin.
Mõnikord on nii hea üksi olla.
Lootsin, et Mia jääb kärus lõunaunne ja meie saame Silveriga veel jõe ääres päikest võtta ja juttu ajada. Aga ei. Juba kolmandat päeva ei ole ta nõus kärus magama. Ajab end lidusse ja libistab kärust välja. Ma olen küll õnnelik, et mu jalutamise päevad hakkavad läbi saama aga toas on olnud teda tunduvalt raskem magama saada. Või no, olen enne kaks korda proovinud ja mõlemad korrad on lõppenud sellega, et lõunauni jääb hoopis vahele. Olin juba päris mures aga näe, täna, kolmandal proovimisel sain ma ta kenasti ilma rinnapiimata magama. Võtsin ta lihtsalt endale kaissu ja pakkusin, et laulan talle kõrva sisse mõmmi laulu. Jõudsin alla kümne minuti mõmiseda kui ta juba magas. Homme proovin uuesti, ehk polegi olukord nii lootusetu kui mulle veel eile tundus.
Aga jah. Mia ei saa juba neljandat päeva rinnapiima. Need neli päeva on olnud üsna rasked. Veidi närvilised ja pahurad aga me oleme hakkama saanud. Kummaline on minu arvates see, et Mia on tissi küsinud nende nelja päeva jooksul ainult kaks korda. Ja mitte kordagi enne magama minekut. Ta lihtsalt tuli mu juurde, näitas tissi ja küsis nom-nom. Täiesti lambi hetkel. Pakkusin talle hoopis köögivilju. Sõi ja ei kurtnud.
Vist ei peagi hakkama talle koolis vahetundidel tissi andmas käima. Nali naljaks aga mulle on see tissiteema olnud emaks olemise juures kõige raskem ja hetkel tunnen suurt-suurt kergendust.
Nüüd Mia magab seda kaua oodatud tissivaba lõunaund. Silver läks Ikeasse paki järele ja mina naudin üksi olemist.
Mõtlen omi mõtteid, kuulan vaikust, laen ennast.
Toa uks on pärani, kütte keerasin maha ja mõnus tuuleke tuulutab meie tubasid.
Hea on olla.
Olen väsinud aga magada ei taha.
Keedan kohvi ja naudin.
Mõnikord on nii hea üksi olla.
♡
Comments
Post a Comment