Veel sammuke parema planeedi poole ehk mõned ostud

Veebruari lõpus kirjutasin postituse sellest mida ma juba teen, et olla meie planeedile parem asukas. Selle postituse kirjutamine ja tagasiside, mis ma sain, andsid mulle veel kõvasti indu juurde. Olen jõudnud ma Pinteresti ja Google'i avarustes nullkulu teemasid uurides üha sügavamale.

Nüüd on mul tekkinud hasart mitteostmisest ja kauakestvate lahenduste leidmisest. Ja ma ütlen päris ausalt, et kui me muidu viisime prügi välja iga päev siis täna teeme me seda umbes iga viie päeva tagant. Jah, ma tean, et nullkulust on asi veel väga kaugel. Aga siinkohal pean vajalikuks end kiita juba nendegi edusammude eest.


Mul tekkis kohe ka paar küsimust seoses kulu vähendamisega meie kodus. Esiteks, mida teha juba kodus oleva plastikuga? Vastus väga lihtne - kui ta juba seal on, siis kasuta seda nii kaua kui võimalik. Lihtsalt juurde ostmist on vaja vältida.

Teiseks, kas wc-paber on kulu või nullkulu? Wc-paber on kulu, aga selle ostmisel saab teha targemaid valikuid. Kindlasti tuleks eelistada kilevaba pakendiga ning taaskasutatud paberist tehtud tooteid. Nohh... ja eks on võimalik ka selle päris ära jätmine. Aga sellest olen mina veel väga-väga kaugel. Ei teagi kas õnneks või kahjuks.

Kolmandaks, kas nullkulu eluviis aitab raha säästa? Niipalju kui ma suutsin välja uurida ja lugeda, siis väidavad kõik zero waste inimesed, et nad säästavad tänu oma elustiilile üsna palju raha. Tundub loogiline ka, sest iga asja ostes on vaja mitu korda mõelda kas ikka osta. Ehk saaks selle asja ise teha? Kui ei, siis mõelda kas uuena osta, või kas saaks kasutatult osta. Ja kui ikkagi uuena osta, siis on vaja mõelda mida täpselt osta, et mitte keegi selle ostu läbi kannatama ei peaks. Ehk tõesti, mõni asi on lihtsam ostmata jätta ja raha hoiupõrsasse lasta.

Üleeile tegin ma oma esimese tellimuse Ungari Rohelisest poest. Tellisin metallist kõrred, korduvkasutatavad "vati"tupsud, paar köögiviljade kotti, aroomiõli, pesulõksud, mõned harjad ja sooda ning küürimispulbri. Viimased selleks, et ise keemiavabasid puhastusvahendeid teha. Kokku oli arve nelikümmend eurot. Päris palju, aga kui ma kokku arvestan kui palju raha säästan ma vatitupsude ja kodukeemia pealt siis saan suhteliselt nulli.

Puhastusvahendite valmistamise mõttele suunas mu see, et Dr. Bronners Eesti saatis mulle katsetamiseks mõned oma kaheksateist-ühes seebid. Hakkasin nende seepide kasutamise võimalusi uurima ning leidsin kohe üsna palju retsepte "kodukeemia" valmistamiseks. Õhtul kui Mia magama läheb panen oma labori püsti.

Aga eks iga algus ongi raske ja alguses on ka ühekordseid kulutusi rohkem. Näiteks on klaasist hoiukarbid kallimad kui plastist. Samuti metallkõrred ja korduvkasutatavad tolmulapid. Kui aga olla oma eluviisile kindel ja alati enne ostmist kolm korda mõelda peaksime me saama kõige muu hea kõrval üsna kena kopika ka kokku hoida.

Elame näeme.









Kommentaarid

  1. Nii kihvt! Ega sa ei tea kust Eestis selliseid “vati”patju tellida saaks? Ja kuidas selle prügi tekkimise niimoodi trastiliselt vähemaks saanud oled?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sul õmblemine käpas, proovi ise teha! Mu õde saatis pildi, et ta tegi just lapse vanast bodyst. Ja prügiga nii, et ma pigem jätan asjad mis on palju pakendatud ostmata. Ostan hästi palju köögivilju (pakendita) ja teen söögid ise nullist. Lisaks sorteerin nii palju kui vähegi võimalik on. Riidejäägid ja papp lähevad eraldi. Sammuti taara ja klaas. Meil ei ole eraldi biolagunevat kasti, vot selle järele ma igatsen väga. Aga samas me ei tarvita me kala- ja lihatooteid ehk prügukast ei lähe kiiresti haisema mis on veganluse üks mega suur boonus. Lisaks on meil jäänud mähkmete kasutus nullilähedaseks. Ja nii väikselt timmides läheb. :)

      Kustuta

Postita kommentaar