Nohujutud ja muud mõtted

Hoolimata minu nohusest olekust oleme me Miaga viimased paar päeva peaasjalikult õues veetnud. Nii ilus on. Ja soe. Ja õites.
Sulle, kes sa Eestis elad, tunnen ma kaasa, sest kuuldavasti ei taha seal Ilmataadi lumevarud kuidagi otsa lõppeda. 

Tänu minu nohule ei jõudnud me pühapäeval Lotte kooli. Sellest oli väga kahju, see oleks meie selle aasta esimene grill olnud. Aga mis teha, grille-tsille tuleb kindlasti ju veel. 

Üha rohkem tuleb meil päevakorda ka Eestisse tuleku planeerimine. Täna õhtul paneme juba täpsema plaani ja kuupäevad paika, aga kõigi eelduste kohaselt jõuame Eestisse juuli teises pooles. Mia sünnipäeva tahame kindlasti ette ära pidada ja muidugi kõik musirullid üle vaadata. Ei tea kas kuust ikka piisab?

Aga veel minu nohust. 
Reede õhtul hakkasin ma aevastama. Laupäeval kannatas veel kuidagi olla aga pühapäevaks oli mul tuumanohu. Hakkasin juba laupäeval vaikselt ravima. Veits küüslauku, natuke sidrunit ja ingverit. Olen muidu väga-väga looduslike ravimite poolt aga ausalt, mul ei ole hetkel aega nende toimimist oodata. Mia on nimelt (õnneks!) terve ja uimase ning väsinuna temaga sammu pidada on väga raske.

Õnneks oli mul alles Eestist ostetud Sudafede. Ma võtsin neid küll väga vastu tahtmist aga kahjuks muud moodi ei kannatanud olla. Ungaris muide ei müüda neid nohutablette. On mingid muud aga mitte nii tõhusad. 
Üks hea asi on veel Serbiast toodud ninasprei. Hea on see rohi selles mõttes, et aitab koheselt. Ma olen kindel, et see on tegelikult mingi mürk. Ma isegi ei julge Googeldada mis seal sees on, lihtsalt tarvitan ainult siis kui väga hulluks läheb. Ma kuulsin kunagi kuskilt, et nohurohust saab cracki teha ja nüüd kutsume me Silveriga seda omavahel crackiks. Pole ehk parim huumor aga kinnise ninaga käib küll.

Ka jooksmas ei olnud ma paar päeva käinud aga eile õhtul oli kihk minna. Mõtlesin, et f*ck see nohu. Ma pean oma keha ju kuulama. Kui keha tahab joosta, siis peab keha joosta saama. Ja ma jooksin üle kuue kilomeetri, tegin parima miili aja ja tundsin end peale jooksu imehästi. 
Nuuskasin kogu jama välja, tegin kaks rummiga teed ja keerasin magama. Kokkuvõttes ehk mitte nii tõhus rohi kui see Serbiast toodud crack aga kindlasti mitte kehvem kui nii mõnigi ninasprei või tablett. Ja 100% tervislik. Rumm on ju ka tervislik, eks?

Jep, nii on. Muude medikamentidega püüan piiri pidada aga värsket õhku ja rummi teed doseerin kohusetundlikult. 

Usun, et homseks on mu nohu juba läinud. 

Ja loodan, et kevad ikka Eestisse lõpuks päriselt ka kohale jõuab.



Kommentaarid