Mõnikord juhtuvad minuga imelised asjad...

Ma alles rääkisin kellelegi, et minuga juhtuvad mõnikord sellised asjad, et mul hakkab hirmus. Heas mõttes hirmus. Lihtsalt nii head asjad juhtuvad.

Näiteks. 

Selle Budapesti korteri leidmine. Kas see on reaalne, et ühel inimesel veab nii palju nagu mul sellega vedas? Noh, nii et üks asi viib teiseni ja kõik klapib. Minuga oli nii, et kõik juhtus iseenesest ja üldse pingutama ei pidanud, et endale soe kodu võõras linnas leida.

Hahhhaa... või see abikaasa leidmine. Ainus Tinderi match kellega ma kokku sain. Ja juba abielus ja juba laps ja pangalaen ja päris elu. Tinderi edulugu võiks ju lausa öelda.

Miks ma aga üldse seda mula siin kirjutama hakkasin on see, et Kadri saatis mulle pilte, mis ta minust ja Miast Elte botaanikaaias tegi. 

Mul ei ole sõnu! Nii-nii ilusad! Ma laoks nad kõik hea meelega siia ritta aga hoian oma hobuseid, et teinekord veel midagi uut ja ilusat postituste kaunistamiseks lisada oleks. 

Aga tagasi Kadri juurde. Üks imeline Kadri mu elus juba on. Mu õde. Nüüd sain endale veel ühe imelise Kadri juurde. Ja kuidas? Põhimõtteliselt kirjutas ta mulle ühel toredal õhtul Instagrami DM, et tavai hakkame sõpradeks. Ok, tegelikult nii ei olnud, ta kirjutas mulle, et ta tuleb Budapesti ja et kas ma tahaksin perega pildistama minna aga sama soojaga jõudsime me juba nii palju lobiseda, et mul oli kohe tunne, et olen endale ühe sõbra juurde saanud. Ja mis kõige imelisem, Budapesti sõbra. 

Ju ma olen ikka elus midagi hästi teinud. Ja ausalt, ma oskan olla tänulik kõige hea eest, mis mulle osaks on saanud ja tulevikus saab! 

Lihtsalt imelik hakkab vahepeal. 
Eriti siis, kui ma veel vinguda ka julgen, et mu elul midagi viga on.

Peace ja vaata hoopis kui ilusad pildid!

Fotod: Kadri Parv Photography (Instagram: @budapestemotions)



Kommentaarid