Mia on jälle haige ehk veidi kanaema hala

Seekord on Mial nohu, köha ja palavik. Nohu on üsna väike, köha täitsa kole ja palavik oli veel öösel päris kõrge.

Mul on selline tunne, nagu Mia oleks terve meie Eestis olemise aja haige olnud.. Ma tean, et see ei ole tegelikult nii. Noh, ta on ju haige alles teist korda ja eelmine kord oli kuu aega tagasi, see okse- ja haiglaralli. See oli täpselt kuu tagasi.

Kuidagi eriti rängalt elan ma ise neid haigusi üle. Ta on muidu täiesti terve olnud, isegi nohu pole eriti saanud ja kui, siis on see vaid kolm päeva kestnud.
Ausalt, ma ei kujuta ette, mida tunnevad vanemad, kelle lastel on tõsisemad tervisehädad, kui meie külmetus või oksendamine. Nii vaprad olete!

Tavaliselt on mul ikka nii, et mällu jääb pigem hea ja paha kahvatub üsna kiiresti. Läheb lihtsalt meelest ära. Ei tea, mis sel korral teisiti on.

Mul on päris suur koduigatsus. Ehk see mõjutab.
Juba jõudsin ka mõelda, et äkki on Mia issi- ja koduigatsusest stressis, ning sellepärast on ta immuunsus nõrgem... Ei tea.

Homme läheme Riisiperre perearsti vastuvõtule. Vähemalt saab kõrvad üle vaadata, ning kopse kuulata. Ehk isegi vereproovi anda, kui arst seda vajalikuks peaks pidama.

Hetkel Mia magab ja palavikku ei ole.
Tuju oli tal juba ka täitsa rõõmus. Mängisime, ja Mia harjutas oma uue sõna "maja" ütlemist. "Nina" tuleb tal ka juba täitsa tihti ja hästi välja.

Annab isegi lootust, et ta hakkab päriselt ka kunagi rääkima.

Aaa.. see võimalus on ka veel, et ta immuunsus on hammaste tulekust nõrgem. Tal on sealt tagant need jämedad jurakad kõik veel puudu. Ehk on hoopis nii, või no... Ma tegelt ei teagi täpselt, millal need sinna tulema peaksid, kiire googeldamine ka hetkel mingit arukat vastust ei andnud.

Aga ok, tervita avatud talusid, ma keeran ka magama!

♡