Kõik on uus septembrikuus ehk minu esimene september ja eesmärgid algavaks sügiseks

Kõik on uus septembrikuus, mitu korda sina täna seda luulerida kuulnud oled?

Mina olen kohe päris mitu, päris mitmel korral olen seda ise öelnud-mõelnud ja päris mitmel ka teiste käes kuulnud. Aga ma olen ennegi öelnud, et ma olengi uute alguste inimene. Mulle meeldivad esmaspäevad, mulle meeldivad kuu algused, mu sünnipäevad (kellele ei meeldiks, eks?), mulle meeldib jaanuar ja mulle meeldib september. Sest kõik nad tähistavad millegi uue algust. Puhast lehte, ja uut võimalust olla parim versioon iseendast.

Tänane päev algas sellega, et Silver pakkis seitse asja kokku ja põrutas nädalaks Eestisse. Meie Miaga ei osanud muud tarka teha, kui oma nädalasisese rutiiniga seda pühapäeva sisustada ehk läksime mänguväljakule ja purskaevudesse solberdama.

Meil oli väga tore, olime mitu tundi väljas. Seal samas väljas, Miaga mängides, tundsin ma mingit suurt ja sõnulseletamatut rahu. Selline hästi hea tunne tuli peale, just see uue alguse tunne ja ma mõtlesin ka seda, et teen meile täna lõunaks poke kaussi. Noh, selline mõte sellest, et nii hea tunde puhul tundus sobilik midagi väga head valmistada...

Tegin meile lõunaks kausikesed. Imelised said, minu arvates. Mia sõi kaks lõuatäit riisi, kolm oliivi ja nõudis toorjuustu saia. Selle saia ta ka sai. Sõime ja olime rõõmsad edasi.

Mul oli rahu peal. Siiani on.

Mia magab, aknad on lahti, puhur puhub ja mina närin õuna. Hea on üksi olles õuna närida... mulle ei meeldi õuna süüa, kui keegi mu lähedal on. Vist sellepärast, et mind ennast häirib mõnikord, kui keegi eriti aplalt mingit suurt rohelist õuna järab. Krrrhhhhh.... nii vasik hääl tuleb. Hahhha! Sul sama?

Päeval, kui Mial multa paus oli, lugesin mina natuke internetti. Lugesin natuke blogisid ja sattusin ühe toreda blogipostituse peale. Seda saad lugeda siit. Esiteks on see potitus lihtsalt tore, teiseks motiveeris see postitus mind täna trenni tegema. Ja kolmandaks ajendas see mind ka endale eelseisvaks sügiseks eesmärke seadma.

Minu nimekiri sai selline:

  • Septembris ei joo 
  • Teen vähemalt kolm korda nädalas trenni, millest vähemalt üks kord on jõeääres jooksmine
  • Teen iga päev 50 kükki
  • Loen igas kuus ühe raamatu läbi
  • Smuutitan jälle rohkem
  • Pildistan rohkem
  • Kuulan rohkem muusikat
  • Vaatan vähem telekat
  • Scrollin vähem Instat
  • Olen rohkem õues
  • Tutvun Budapesti vaatamisväärsustega
  • Proovin magusaid küpsetisi teha
Juba Budapesti tagasi tulles otsustasin ma teha meile Miaga arenguplaanid, tol korral jäi asi kahjuks ikkagi mõttetasandile toppama. Tänaseks olen ma end aga kokku võtnud ja Mia kirja pannud 7. septembril algavale ujumiskursusele ja ka kahe nädala pärast algavasse sing along klassi on meil plaanis minna. Kaks huviringi nädalas peaks vist alguses täitsa okei olema. 

Aga midagi mulle?

Minuga on hetkel sellised lood, et ma tahan enne neis ülaltoodud punktides pro olla, ja siis kui sellest kõigest väheks jääb, siis mõtlen edasi. 

Hetkel aga, namaste ja sea ikka endale ka mõned sügiseesmärgid, kasvõi hästi pisikesed.

Sest kõik on uus septembrikuus!



Kommentaarid

  1. Mul tekkis küsimus - kui tihti sina Eestis käid?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tahaksin tihemini, aga ainult kord aastas. Mees käib töö tõttu natuke rohkem. :)

      Kustuta
  2. Postitus mõjus kohe nii, et uhasin kõhulihastele harjutusi ja 20 kätekõverdust ja natuke üht-teist veel :) Üle tüki aja pisike trenn jälle tehtud. Mul oli vanasti nii, et suvel trennitamisega liigselt ei stressanud, st ma lihtsalt ei teinud seda. No ei viitsinud, khm. Püüdsin siis niisama õues palju liikuda. Septembrist alustasin taas, koduse trenniga. Spordisaalis käimisele kuluks ju õõõõud palju aega. Minek-olek-tulek. Kust selline aeg võtta, aru ma ei saa. Laiskus ilmselt, mis parata. Sina igastahes oled tubli! Mõnusat treenimist!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ajeee! Parim on kuulda, et kedagi motiveerin! Mul selle suviti treenimisega sama, nüüd õnneks olen oma kükkijoont hoidnud (20 kuni 100 kükki päevas), aga rohkem trenni suvel küll otseselt ei teinud. Aga kodus on ju ka hea treenida, kui ainult laps nii palju seljas ei elaks :D Ja mulle meeldib õues joosta ka :)

      Kustuta
    2. Haahaaa! Kui laps seljas ei elaks... Täpselt! Kui minu põnn oli alla 3,5 aastat, siis ta konkreetselt istuski mulle selga, kõhule või ronis pähe (just! pähe! kujutad ette...) kui tema ülevaloleku ajal trenni püüdsin teha. Nii et kui mu vaimne jõud vaikselt taastuma hakkas ja ma hakkasin pärast põnni ööunne saatmist viimaks suutma end taas liigutada, siis hakkasingi õhtuti võimlema :) Veider tundus küll, et nii hilja, aga mis siis. Enesetunne oli igastahes pärast hea.

      Kustuta

Postita kommentaar