Spikker mulle, et olla parem ema oma kaheaastasele tütrele

Järgnevad punktid võivad olla mõnele emale iseenesest mõistetavad.  Aga mina panen need kirja, sest mul läks nendest mõnedeni jõudmiseks päris tükk aega. Ehk on mõnele värskele emale neist kasu, annab mõtteid. Ehk juba pikema staažiga ema saab natuke motivatsiooni juurde või vahest tunneb hoopis äratundmisrõõmu.

Mina pean mõnikord neid punkte endale meelde tuletama. Selleks, et mitte lihtsama vastupanu teed minna. Et mitte lasta jonnil meie õuele tulla. Et mitte lihtsalt asju ise ja kiiresti ära teha. Et mitte jätta last kõrvale tegevustest, mille vastu tal huvi on, aga mis kätkevad endas suurt segadust, plätserdamist, pärimist, õpetamist või esmapilgul tohutut närvikulu.
  • Ütlen "ei" nii harva kui võimalik. Kui ma ennast korrale ei kutsuks, siis mõnel päeval ütleksin ma Miale päev otsa ei. Mia tahab kell kolm päeval vanni minna. EI. Mia tahab kaks jäätist järjest ära süüa. EI. Mia tahab kausis nukke pesta. EI. Mia tahab veel ühe osa multikat vaadata. EI. Mia tahab oma kõige ilusama särgi kodus selga panna. EI. Ei, ei ei. Ei, ma ei ütle ei.
  • Kauplen. Kui tahan oma ei-le kindlaks jääda, siis proovin ikkagi mitte "ei" öelda, vaid pakun välja alternatiive. Mia, aga läheme hoopis õue. Mia, aga sööks hoopis banaani. Mia, aga paneme titad hoopis tudule. Mia, hakkame hoopis legodega mängima. Mia, vaata seda kassiga särki, kas sa tahaksid hoopis selle täna selga panna. Alati ei tööta, üsna tihti töötab.
  • Lasen lapsel valida. Mitte autot või pere puhkusereisi, aga näiteks, mis kujuga makarone me täna teha võiks. Või, mis värvi pesukausi me ostma peaksime. Pakun talle hommikul kaks seelikut ja pluusi ning küsin, milliseid ta ise eelistab. 
  • Lasen tal teha. Lasen tal koristada, mis siis, et pärast pean terve toa üle kraamima. Lasen tal ise vannivahu vette lasta. Lasen tal pesukausis lusikaid pesta. Suvel lubasin tal kassile sööki ette kallata. Luban tal lilli kasta. Lasen tal suurte inimeste asju teha. Teinekord võib temast palju abi olla.
  • Palun ise lapse abi. Mia, kas sa saad tulla mulle appi lilli kastma. Mia, palun ulata mulle mu vesi. Mia, kas sa aitaksid mul peegli ära puhastada. 
  • Kõike mida ma tahan, et tema teeks, teen ise ka. Ma tahan, et ta lillkapsast sööks, söön ise kausitäie ära nii, nagu homset poleks. Mitu korda, ikka ja jälle. Ma tahan, et ta raamatute vastu huvi tunneks. Võtan igal vabal hetkel raamatu kätte ja lappan seda, loen seda, vaatan pilte... Üsna kiiresti tekib kõrvale seltsiline, kes tahab teada, mis ma teen.  
  • Kui midagi selgitada, isegi riielda natuke, siis laskun samale tasemele. Ma riidlen Miaga hästi harva. Ma proovin teha pigem seda tunnete peegeldamist, millest lugesin palju siis, kui Mial hammustamise komme oli. Aga siiski kategoriseerub see tõsise jutu alla ja teemad ei ole toredad. Ma istun tema juurde põrandale või diivanile ja vaatan otsa. Mitte kunagi ei karju ma talle midagi ukse pealt või selja tagant või teab veel kust või kuidas.  
  • Alati palun andeks, kui olen kogemata Miale midagi kehvasti öelnud, teinud. 
Kokkuvõtteks... Käitun Miaga nii, nagu ma tahaksin, et minuga käitutaks. Ja ma arvan, et see töötab. Kõigil on paremad ja halvemad päevad, aga laias laastus taandub ikkagi kõik sellele, kuidas me ise käitume, millise hääletooniga me räägime, kui pikad meie närvid on. Mul on üsna pikad närvid. Vähemalt nii pikad, et kui Silver, neil kehvematel päevadel, kella kuue ajal koju jõuab, on mul veel isegi jupike närve alles.

Prillid: Heveren.ee

Kommentaarid