Lottemaale leiutama, lustima ja loodusesse puhkama

Möödunud laupäeval saime me lõpuks Lottemaal käidud! 

Me hakkasime Miaga sellest juba veebruaris unistama, rääkima ja arutama, keda me seal küll näha võiksime. Mia ootas väga Roosiga kohtumist, ja kass Brunoga. Lottest jutustas ta tihti ja ka Draakonitest, kahjuks viimaseid me Lottemaal ei kohanud, aga samas nende puudumine ei tundunud teda liialt kurvastavat. 

Seal oli kõike ja kõiki nii palju, et patt olekski viriseda olnud. 

KÕIK töötajad/näitlejad, keda me Lottemaal kohtasime olid väga rõõmsameelsed, sõbralikud ja valmis suhtlema. See ei tundunud nende inimeste töö, tundus, et see on nende elu. 

See on reaalselt koht, kus ei ole vahet, kas sa oled sipelgas või lehm, põrsas või kass. Sa oled üheväärne, armastatud ja austatud just sellena, kes sa oled. 


Meie käisime Lottemaal kaheksakesi: kolm last, kaks isa, kaks ema, üks vanaema. Ja päris ausalt, mitte kellelgi ei hakanud igav!

Plaanisime kella poole kaheteistkümneks kohale jõuda, paar tundi seal ringi vaadata ning alles siis sööma minna. Tegelikult juhtus see, et me jõudsime kohale peale kahtteist, panime oma lastele telefoninumbritega kleebised peale, tundsime end juba (suurest pingutusest) väga näljastena ja otsustasime esimese asjana hoopis sööma minna. 

Janar ja Kadri teadsid eelmisest aastast, et toit on maitsev ja portsud suured. Ka hinnad olid väga mõistlikud. Näiteks sõime meie emaga kahepeale Vegetariana pitsa, mille hind oli €9. Saime mõlemad kõhud väga täis ja üks tükk jäi järele ka, lihtsalt ei mahtunud enam.

Natuke nihu läks Lisbethi vinkupitsaga, see viidi vist mitu korda kuskile valesse lauda ja lõpuks sai ta oma pitsa kätte alles siis, kui kõik teised olid söömise juba lõpetanud. Eks me muidugi mõistsime, et rahvast ja sagimist oli palju, aga lihtsalt kahju, et just lapse toiduga nii läks. 

Üldiselt on toiduvalik seal väga hea ja üldse mitte kallim kui muidu kohvikutes/pererestoranides. Valikut on lihasööjatele, taimetoitlastele ja natuke ka veganitele.



Kui olime kõhud (liiga) täis söönud, hakkasime Leiutajatekülaga tutvust tegema. Lihtsalt imeline, kui läbimõeldud see teemapark on. Kõikide tegelaste majad on nii kenad, sisustatud ja detailsed. Lotte pere majas veetsime me vist kõige kauem aega, tegime Roosi ja Oskariga pannkooke ning ajaviiteks nukuteatrit, sest Mia ja Silver olid pikalt Lotte toas, kus sai liugu lasta ja mänguasjadega mängida. 


Minu kõige-kõige lemmikum tegevus oli Oskari lennumasinaga lendamine, ka mu emale avaldas see väga muljet. Me olime selle geniaalsusest nii vaimustatud ja saime tõelise lennuelamuse! Hahha, ma arvan, et Mia arvas, et me lendamegi päriselt. 

Silverit vaimustas see, et tegelased tundsid päriselt laste vastu huvi ja astusid juurde, viskasid nalja ja mängisid. Ka programm (millest me ise muidugi väga osa ei võtnud, vaid nägime lihtsalt, et midagi toimub) oli tihe ja tundus väga jõukohane ka juba päris väikestele lastele. 

Lisbethile ja Kristjanile meeldis suur liumägi, mis asub Jäneste majas. Jäneste majas asub ka planetaarium.

Kui ma Mia käest küsisin, et mis talle kõige enam Lottemaast meelde jäi, siis vastas ta, et rongisõit. Eks oli see ka ju kõige esimene hea emotsioon ja kõige viimane ka. Nimelt on Lottemaa parkla teemapargist natuke eemal ja seda vahemaad on sõitma pandud kaks rongi (pilet €1). Rongi ootamiseks on ilusad ja väga tõetruud rongijaamad, Leiutajateküla poolne peatus meenutas meile kõigile väga Haapsalu rongijaama. 


Olen eelnevalt kuulnud Lottemaa kohta, et see on väga-väga tore, aga korralik raharöövel. Tegelikult arvan ma, et ka üsna säästlikult on võimalik seal ära käia. Söögi-joogi saab ise kaasa võtta, pudi-padi tegelikult ju osta vaja ei ole... Mial oli kaasas vanavanaemalt saadud €11 ja lubasime tal selle eest endale midagi valida. Ilusti sai hakkama ja isegi valikut oli. 

Jäätise tegime talle ise välja (€2).  Ise ostsin vee (€2) ja Silver võttis osa Lotteriist (€3). Noh, jäätise ostad ju soojal päeval küll, aga vee saaks ka ise kaasa võtta ja loterii on ainult lisavidin, mis oleks võinud ka olemata olla. 

Pilet on vaja muidugi osta, see paistab ehk esmapilgul üsna kallis, aga kui näed, kui läbimõeldud ja paljude valikutega see koht on, siis tundub see summa väga mõistlik. Kõik need majad ja atraktsioonid peavad olema ju turvalised ja hooldatud, kõik tegelased on oma palga rohkem kui välja teeninud. 

Oh, need tegelased! Nad on niiiiii ägedad, nii oma rollis sees, nii lõbusad ja sõbralikud! Lisbeth oli tõeliselt rõõmus, kui Oskar talle vastu tuli ja nagu sõbrale tsau ütles. Mia oli natuke tagasihoidlik ja ei kippunud väga jutustama, aga oli siiski õnnelik ja näitas aga jälle näpuga, kui mõni ta lemmiktegelane vastu jalutas. 

Kindlasti tahan ma ka ära mainida terve teemapargi puhtuse. Wc-d olid hoolimata üsna suurest rahvahulgast puhtad, maas ei vedelenud sodi, kõikjal oli võimalik käsi pesta ja desinfitseerida. 

Väga ägedalt on seal läbi mõeldud ka puhkealad. Igas majas on diivanid ja toolid, et tegelastel külas olles jalga puhata, aga mulle avaldasid kõige enam muljet puude alla pandud võrkkiiged. Nii mõnus ja lõõgastav oli seal lebotada, linnulaulu kuulata, vett juua ja samal ajal laadimispunktis telefonil laadida lasta. 


Lottemaal on vist tõesti kõigi ja kõige peale mõeldud, seal tekkis hea ja mõnus tunne. See sama tunne, mis tekib Lotte raamatut lugedes. Mu süda oli terve seal viibimise aja soe ja kogu Leiutajateküla pani meid tundma, nagu oleksid nad kõik meid juba ammu endale külla oodanud. 

Aitäh kõigile, kes selle nii detailse, täpse ja tõetruu Leiutajateküla loomise ja toimimise juures osalised on! 

NB! Loe ka mu ema postitust meie reisist Lottemaale siit.

Interneti torn

Jaagu portree

Viidad muudavad orienteerumise lihtsaks

Klausi kohver



Igas majas on toolid ja diiavanid, et natuke puhata

Mati sangpomm

Bruno kodu



Oskari lennumasin

Mia vanavanaemalt saadud rahaga

Giovanni ja Julia köök

Oskari töötuba




Mina, Mia ja Roosi








Kommentaarid