Reis Eestisse, eriti lühidalt

Jee! Paar päeva tagasi jõudsime me Eestisse! 

Ja ma hoidsin tervet seda reisi oma peas, et see nüüd siia kirja panna. Ma hoidsin oma peas neid lõputuid bussiaknast paistvaid päevalilleväljasid ja sadu tuulegeneraatoreid, tubakahaisuseid piirivalvetöötajaid ja mõnusat hommikusööki hotellis. Ma tahtsin kõigest sellest kirjutada, aga ma olen juba neli korda alustanud... ja siis kõik ära kustutanud.


Ühesõnaga, ma teen lühidalt. 

Meil läks terve reis väga hästi. Isegi väga-väga hästi. 

Viini sõisime me bussiga ja mu kõht valutas juba eelmisest õhtust alates. Kujutasin ette, et me peame mingi vana loksu bussiga kolm tundi sõitma ja mõtlesin, et miks me ikka natuke ei oodanud, et saaks Budapestist lennata... Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga kolmapäeva hommikul olime me nagu naksti Budapest-Kelenföld jaamas, et seal RegioJet bussiga Viini sõita. Meie buss oli üle kõigi minu ootuste! Mugav, turvavöödega, internetiga ja igati kaasaegne. Bussijaamas kohtasime ühte Eestlast ka. Bussijaam ise oli täielik peldik, ilma siltideta, ilma infopunktita, räpane ja justkui maha jäetud... Täielik peldik. 


Õnneks peldikutega asi selleks reisiks piirdus. 

Viinis ootas meid väga puhas ja ilus hotell. Esmalt broneerisin ma meile Viini kesklinnas AirBnB korteri, aga kui hakkasime oma plaane üle vaatama ning neid rahaks ja ajaks ümber arvestama, siis otsustasime õnneks valida lennujaama territooriumil asuva nelja tärni hotelli. Seal maksime me öö eest €111, linnas oleksime saanud korteri €70, aga juurde oleks tulnud takso, mille üks ots läinuks meile maksma ümmarguselt €30. Ja lisaks oleksime me pidanud kella poole seitsme asemel kell pool kuus ärkama. Ja süüa ei oleks ka saanud.

Viini lennujaam oli vaikne, aga mitte päris tühi. Keegi meid üheski kohas ei kraadinud ja Viinis ei pidanud kuskil isegi dokumente näitama, ainult pileteid. Alles Tallinna lennujaamas, siis kui meid politsei vastu võttis, oli vaja näidata passe ja öelda kust me tuleme. Meie Silveriga vastasime muidugi üheaegselt ja erineva vastuse. Hahha, veits imelikult kukkus välja, aga politseimees ainult naeratas ja soovis kena päeva. Õnneks on nii Austriast, kui ka Ungarist lubatud tulla ilma karantiinita. 


Ma arvasin, et mu hirm selle ees, et Mia jälle lennukis oksendama hakkab sai novembris Iirimaa reisiga murtud, aga see ei ole üldse nii... ma olin neljapäeva hommikul nagu puuga pähe saanud ja kartsin nii väga... Terve õhkutõusu aja jõllitasin Miat, et aru saada, kui tal peaks halb hakkama. Tal ei hakanud halb, ta oli väga tubli ja asjalik. Ta mängis ja vaatas multikaid, ajas meiega juttu ja oli niisama tore. Ma ei kujuta ette, kas siis, kui me augustis tagasi Budapesti sõidame on ta lõpuks mulle tõestanud, et eelmisel suvel juhtunu oli juhus, ja et sellel ei ole ühtegi seost lendamisega. Ta ei oksendanud ju lendamise pärast, kuidas see küll mulle kohale ei jõua?!

Kokkuvõttes soovitan ma väga bussiga Budapesti ja Viini vahel reisida, täitsa mugav ja mis kõige tähtsam - väga soodne. Bussipilet maksis ainult €9. Ja lennupiletid Tallinn Viin liinil on ka suht odavad, paarkümmend eurot. WizzAiriga vist isegi veel odavamad... 

Meie kasutame tõenäoliselt juba augustis seda sama marsruuti siis, kui mu õde oma lastega Budapesti tuleb. Sel korral plaanime me muidugi ka Viini kesklinnaga tutvuda ja tähtsamad vaatamisväärsused ära vaadata. 

Reisida on hea! 

Hahha, kui ainult nii palju pabistama ei peaks! 

Ole musi ja head ööd!


















Comments

  1. Vähemalt paistab lennukis mõnusalt vaba ruumi olema ☺ Ma seda oksendamise hirmu mõistan täiega - meil Emma oksendas Türgis varahommikusel (öisel) bussil ja alates sellest kardan ma uneajal reisimist nagu tuld. Enne maksan rohkem, aga reisima peab ärkveloleku ajal. ��

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa! Nii mõnus oli lennukis ja bussis ka. Palju ruumi ja õhku. Ja tõesti see hirm lapse pärast ikka nii hull ja jääb kuidagi kinni... Loodan tõesti, et nüüd tagasi minnes on mul kergem. :)

      Delete

Post a Comment