Eesti reisi kokkuvõte

 Ma olin Miaga Eestis 40 päeva, sellest ainult 14 päeva Silveriga koos.

Ma käisin Haibas, Kernus ja Tallinnas, Rakveres, Haapsalus ja Valgas ja Sarus. Ja Mahus ja Kadarpikus, Märjamaal ja Hageris ja Pärnus. Ja Lottemaal.

Mul oli puuk. 

Eestis olles ei kandnud ma kordagi maski ja ei kuulanud koroona-uudiseid. Ma lausa vältisin neid. Aga ma pesin usinasti käsi ja kamandasin ka teisi seda tegema.

Ma peatusin hotellides ja kodudes ja telkima ma kahjuks ei jõudnud. 
Ja merre ujuma, või rappa. Ma ujusin ainult spa-s. Ja käisin saunas ja mõnulesin mullivannis. 

Päevitamas ma ka ei käinud, aga käisin metsas piknikul ja mere ääres jalutamas. Korduvalt jalutasin ma mere ääres. Ja Haapsalu Viigi ääres ka. Ja Tallinna Vanalinnas, Rakveres ja üldse igal pool on mul kombeks jalutada.

Ma rentisin auto ja me maksime selle eest liiga palju, aga mulle meeldis see auto. Ma sõitsin teist korda elus automaatkastiga autoga ja esimest korda siis, kui ma 2009 aastal õe autoga oma lubadele Haapsalu ARKi järele läksin. 
See rendiauto oli Toyota ja see oli elektri-hübriid. Ja ma unustasin vist meie sinise täispuhutava madratsi selle pagasnikusse. 

Ma käisin Miaga nina-kurgu-kõrva arsti juures ja sain teada, et tal on kohevad kurgumandlid ja adenoidid. Viimase diagnoosi olin ma talle juba ka ise pannud.
Sest ta norskab nagu vana mees ja jep, ma tean kuidas vanad mehed norskavad.

Ma vaatasin taevast ja merd ja otsisin tuttavaid maitseid. 

Ma jõin liitrite viisi Värskat ja sõin palju Fazeri musta suitsust koorikleiba seemnetega. Oleksin seda rohkem ka söönud, aga millegipärast oli seda igas poes ainult üks-kaks alles... 
Kas sulle maitseb see ka? Või miks see igal pool alati otsas on?

Ma käisin esimest korda elus seikluspargis ja ei roninud seal, ja juba sajandat korda käisin ma Kalju laval. Kalju laval vaatasin ma Dagö kontserti ja Reketit, viimases ma pettusin (Tafenau päästis õnneks natuke) ja esimest armastan ma veel rohkem kui enne. Ja Kalju lava armastan ma ka.

Ma ei lugenud ühtegi raamatut läbi ja kuulasin palju räppi, sest raadiost ei tulnud eriti muud Eesti muusikat. Kas ikka tehakse muud ka? Mitte, et mul räpi vastu midagi oleks, see tegelikult meeldib mulle.

Ma unustasin, et lubasin kunagi rasedana, et ma ei lähe enam kunagi Hesburgerisse ja käisin seal viis korda. Iga kord sõin ma ära ühe sojatortilla lisa jalapenoga. 

Ja ma sõin veel. Palju, ja igal pool.

Ma sõin herneid, sõstraid ja tikreid, ploome ja maasikaid. Vaarikaid ja mustikaid ja kooki. Oi, kui palju kooki ma sõin. Ja jäätist. Ja jänesekapsaid ja pitsat ja pastat. Tilli ja kartulit ja värsket kurki ja kukeseeni sõin ma ka. 

Ma sain teada, mis vahe on hapukurgil ja marineeritud kurgil.

Ma võtsin juurde 3 kilo.

Ma lasin oma juuksed maha lõigata ja endiselt ei kahetse seda. 

Ma ostsin kolm uut sõrmust. Ja ühe paari kõrvarõngaid. Ja uue fotoka. Ma ostsin suurperede lastele plastiliini, joonlaua ja liimi. 

Ma ei ületanud kordagi Eesti piiri, kuigi olin sellele väga lähedal.

Ma käisin ühe korra jooksmas. Ja kükke ei teinud. Joogat ei teinud ka. Aga ma mängisin discgolfi ja korvpalli ja korjasin kive ja käbisid. Ma vaatasin mängivaid lapsi ja multikaid ja pool filmist "Valgus ookeanide vahel". 

Ma sõlmisin uue Mobiil-ID lepingu ja unustasin selle aktiveerida. See on siiani aktiveerimata. Ma unustasin ka oma arved maksta ja sain kaks võlateadet.

Ma paitasin lammast ja lehma ja poni, konnapoega ja siidikana. Ja dalmaatsiakoera beebit. Ja Pippat ja Sofit ja Miat ka. 

Ma käisin isa matustel... surnuaias. Aga ma käisin ka mööda suurest tammest ja õunapuudest, ja ma jalutasin ühe suure kaseni, mille oksad ulatusid maani ning muru nende okste all oli pikk, aga sai tallatud. Ma jätsin isaga hüvasti ja ütlesin talle, et igatsen teda väga. 
Ja ma tundsin ta kallistust. 

Ma kohtusin nii paljudega, aga ma ei kohtunud kõigiga, kellega oleksin tahtnud. Ja mõnega kohtusin liiga vähe ja teistega kohtusin palju, aga oleksin ikkagi veel tahtnud.

Need 40 päeva Eestis olid emotsionaalsed. Need olid täis nuttu ja naeru ja kilkeid, müramist ja väsimust ja vingu ja koduigatsust ja Silveri-igatsust ja muret ja teadmatust ja uusi avastusi ja vanu lemmikuid, ja nalja ja natuke napsi ja head toitu ja kosutavaid hetki ja pikki jutuajamisi ja ootamatuid sündmusi ja etteplaanitud sündmusi ja tegemata asju ja tehtud asju. Ja unistusi ja plaane ja reisiplaane. Ja lootust ja ootust ja armastust.

Jah, kõike oli palju, aga kõige rohkem oli ikkagi armastust!



Kommentaarid

  1. Nii armas jutt :) Kas oled lugenud Kersti Rea raamatut "Delirio Amoroso"? Ta kirjeldab sama armsalt Eesti suve ja elu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh sulle! Ei ole lugenud, aga kõlab huvitavalt ja tahan kindlasti lugeda! :)

      Kustuta

Postita kommentaar