Siis kui Tital alias Kukepoisil jälle vannipäev oli ehk natuke juttu Naïf vannipommidest, dušigeelist ja biolagunevad niisketest salvrätikutest

Mial on üks tita kelle nimi on vaheldumisi Tita ja Kukepoiss. See tita on väga palju elu näinud, Mia on juba kolmas laps, kellele ta väga heaks sõbraks ja seltsiliseks on. Mia sai selle nuku oma sugulase Lisbethi käest ja Lisbeth sai selle omakorda oma täditütre käest. 

Tita on muidu tõesti hästi tore, aga minul tekkis temaga ükskord konflikt, kui ta mu lõõgastava lavendli-vanni ära kaaperdas. 

Ja veel, ükskord küsis Mia, kui ta vann oli vahtu täis, et kas ta võib mänguasjad sisse visata. Ma lubasin, teadmata, et "mänguasjad" on Kukepoiss ja tal on pehme keha. Õnneks on Budapestis üsna kuiv õhk ja ta kuivas juba päevakesega ära, aga tema sätimine nöörile (loe: meie ukse trellide vahele) nii, et peast, jalgadest ja kätest kõik vesi välja voolaks on üsna korralik pusimine. 

Kõigest sellest saan ma järeldada, et Tiale alias Kukepoisile meeldib väga vannis käia.

Niisiis, eelmisel nädalal tuli Mia mina juurde ja küsis otse, et kas ta võib rõdul Titale vanni teha. Ma küsisin, et kas mängu vanni. Mia vastas, et ei, ta tahab talle mängult päris vanni teha. Mul tõmbas see vastus juhtme kokku ja ma küsisin üle, et kas vett on ka vaja. Jaatavat vastust kuuldes nõustusin, viisin vanni veega rõdule ja andsin pommid ka kaasa, et lõbusam oleks. 

Vannipommid. Need hea lõhnaga ja üsna pikalt kihisevad ning mitte määrivad Naïf vannipommid. Kui me neid pomme esimest korda proovisime, siis olid need valget värvi (nüüd hästi helerohekad) ja iga pomm pakendatud eraldi kilesse. See viimane häiris mind veidi... Nüüd aga sain ma teada, et enam ei olegi need nii tobedalt pakendatud, kõik pommikesed on kenasti ühe papist karbikese sees ja kogu lugu.

Natukese aja pärast tekkis Mial mõte, et võiks natuke vahtu ka ikka Kukepoisi rõõmuks vanni tekitada. Vannivahtu mul talle anda ei olnud, aga pakkusin, et äkki ajab dušigeel ka asja hästi ära. Manitsesin veel mitte seda liiga palju panema ja Tita keha korralikult läbi hõõruma. Et mingit reaalset kasu ka ikka sellest vannipäevast oleks. 

Nii. Ja kui ma juba Naïf asjadest rääkima hakkasin, siis räägin natuke ka nende uutest plastivabadest ja biolagunevatest niisketest salvrätikutest. Pärast seda, kui Mial ussid olid, olen ma alati niiskete salfakate pakki kotis hoidnud. Et ta käed ka siis, kui vett kuskil lähedal ei ole puhtaks teha. Pärast liivakastis käimist ja ronimist, pärast kukkumist ja pärast võõraste koerte paitamist. Jep, viimast tuleb meie elus ikka aeg-ajalt ette ja ma ei saa seda Miale pahaks panna, sest ta on seda minult õppinud. Ja lisaks kõigele loetletule tead sa kindlasti, kui väga me armastame kohvikutes käia ja jäätist süüa. Ja siis kuluvad ju niisked salvrätikud ikka ka alati väga marjaks ära. 

Niisiis, need salfakad on tõesti elupäästjad. Ja mitte ainult meie elude ja riiete ja tervise. Need seisavad hea suuremalt. Biolagunemise ja plastivabaduse mainisin ma juba ära. Aga ka nende pakend on valmistatud suhkruroo jääkidest saadud bioplastukust. Lisaks ei sisalda nad alkoholi ega lõhnaaineid. Ja meiki eemaldavad ka väga hästi. 

Kukepoiss sai meil selleks korraks jälle vannis mõnuletud ja puhtaks pestud. Lisaks sai Mia end mõnusalt veega solberdades rõdul jahutada. Meil ju kestab veel ikka suur suvi!

Päikest teile ka ja ole musi! 

Hahhha ja jep, ma üllatun ise ka vahepeal, mis Mia ideedega ma kaasa lähen ja mida kõike tal teha luban. 

Aga elu peab ju tore olema. Kõigil! ✧







Kommentaarid