Kolm uudist

Üldse ei tule juttu jälle, aga tunne on, et peaksin siia ühe kiire postituse tegema. Kuidagi raske on meie elust ja tegemistest viimasel ajal kirjutada. Hahha, võib-olla sellepärast, et midagi ei juhtu eriti. Aga nüüd on vahepeal niiiii palju juhtunud. Ok, natuke liialdan. Nats vähem on juhtunud, aga kõik asjad, mis juhtunud on, on väga-väga olulised.

Koroonatest ei ole ikka meil muidugi tehtud (kuradi Ungari, eks?!), aga nüüd on uus lootus, et Silver saab selle esmaspäeval ikkagi lõpuks tehtud. Esmaspäeval saab tal muidugi ka arvatavast kokkupuutest kaks nädalat mööda, aga testi laseb ta võtta ikka (noh, kui lõpuks võimalus antakse). Ja kui Silver on testi teinud ja peaks olema positiivne, siis lähen mina ka tegema. Äkki oligi koroona, aga lihtsalt sümptomeid oli maru vähe... Loodame. Jah, ma loodan, et me põdesime selle läbi ja oleme nüüd natuke aega immuunsed, sest siit tuleb uudis number 1.

Me kolime juba oktoobris Tallinnasse. Ja just sellepärast ma ka eriti kirjutamise lainel ei ole. Pigem otsin voodipesu ja kardinaid ja madratseid ja mõtlen kust toalilli osta ja mida veel osta ja mida mitte osta. Sest vahepeal tuletan ma endale meelde, et MA OLEN MINIMALIST ja ei vaja palju. Hahha, aga siis ma täpsustan endale, et ma olen boho minimalist. Silver arvab küll, et see on kontseptsiooni täielik muutmine, aga mina arvan, et me kõik võime teha asju nii, nagu meile endale meeldib. Ja kui guugeldada, siis tuleb ka miljon vastet sellest, kuidas boho ja minimalism koos töötavad. Ja seda eriti just kodusisustuses ja tubastes interjöörides. Et siis jah, me tuleme oktoobri keskel Eestisse elama ja hakkame oma Vanakuu kodu sisustama. 

Aga lisaks kodu sisustamisele hakkan mina ka jälle tööl käima. Ja siit tuleb uudis number kaks. Mul on ka töökoht juba olemas. Ma hakkan töötama Elamise Kergus e-poes/pood-kontoris. Huh, ma olen nii elevil. Tööst, tööle naasmisest ja töökohast ja kõigest sellest räägin ma kindlasti millalgi pikemalt ka, aga hetkel ütlen välja uudise number kolm, mis on kindlasti aimatav, seoses uudisega number kaks.

Uudis number kolm on, et Mia läheb lasteaeda ja et tal on lasteaia koht ka juba olemas-ootamas. Just täna vaatasin nimekirja asjadest, mida ma talle sinna kaasa pakkima pean ja pea on elevust ja mõtteid täis. Lootust, et talle meeldib, lootust, et asi nii kaugele ei jõua, et lasteaiad jälle kinni pannakse. 

Lootust, et meie elu Eestis hakkab olema täpselt nii sujuv, nagu kogu see algus olnud on.... Huh, loodan, et ära ei sõnunud nüüd.

Ja see reis. Sellepärast muretsen ma natuke ka, ma natuke kardan, et jälle hakatakse lende tühistama ja natuke kutsun end korrale, et ma ei muretseks asjade pärast, mis minust ei sõltu.

Jah, ma proovin mitte muretseda ja hoopis kogu kolimise ja tööle naasmise ja lasteaiaga harjutamise protsessi nautida. Ja ma proovin Miale seda kõike võimalikult hästi maha müüa.

Ajee! Eesti, juba varsti näeme ju!




Comments