Marie Kondo raamat "The life-changing magic of tidying" - mõtted, mis mul tekkisid ja mida ma õppisin. Ja natuke kriitikat ka.

Esimese asjana ütlen ma kohe ära, et KonMari kodukoristamise meetod töötab! 

Enne, kui raamatud lugema asusin, vaatasin ma läbi ka Netflixist sarja "Tidying up with Marie Kondo". Juba selle sarja tuules hakkasin oma kodus suuremat sorteerimist ja korrastamist läbi viima. 

Nüüd, kui olen raamatu ka läbi lugenud, siis tean, et tegin seda kõike veidi abstraktselt ja mitte täpselt nii, nagu Marie oma meetodis ette näeb. Näiteks, esimesena tuleb meelde see, et ma ei jälginud reeglit, et alati peab korrastama oma asju kindlas järjekorras. Ma tuustisin kõike läbisegi, aga jõudsin enda arvates siiski üsna rahuldava tulemuseni. Katsetust, kas kogu see kord ka meie elu lõpuni vastu peaks, me hetkel teha muidugi ei saa, sest kolime ju juba kahe nädala pärast teise korterisse elama. 

Aga seal saan ma jälle Marie Kondo käest õpitut rakendada. Can't wait!

Nii, aga siin on üheksa asja, mida Marie Kondo mulle õpetas ja millega ma 100% nõus olen:

1. Voltimaaaa! Ma õppisin oma riideid nii voltima, et need on päriselt kenasti sahtlis ja nähtaval. Ka Silveri ja Mia riided on nüüd KonMari meetodi järgi volditud ja tõesti püsivad sahtlid paremini korras. Hmm... püsivad muidugi juhul, kui Mia neis tuustimas ei käi, teda ma veel voltima koolitanud ei ole.

2. Ma hakkasin oma käekotti alati koju jõudes tühjaks tegema. See on üli hea lahendus neile, kellel pidevalt asjad kadunud ja neile, kes kunagi ei tea, mis neil käekotis on. Ma nüüd tean, aga sellest punktist, oma käekotist ja selle sisust teen ma varsti eraldi natuke pikema postituse.

3. Ma sain aru, et tõesti on lihtsam koristada ja asju sorteerida mitte lokatsiooni, vaid esemete tüübi järgi. Ehk kõik riided koos, kõik raamatud koos jne. Alguses on vaja panna kõik ühte tüüpi asjad kokku suurde (või väikesesse) hunnikusse ja alles siis hakata neid sorteerima, ära viskama ja hiljem ka õigetele kohale paigutama. Usu, nii saavad kõik asjad palju loogilisemalt paika.  Aga alati on vaja meeles pidada, et iga pereliige sorteerib oma asju ise!

4.  Ära võta riideid, mis sulle ei meeldi, mis on katki või koledad, koduriieteks. Ka kodus on vaja end hästi  ja ilusana tunda. No, ma teen seda pidevalt... ja kogu aeg on need riided kuskil laiali, kannan ühe päeva ära ja viskan juba pessu, sest tunne ei ole hea ja õige. Nüüd kolides jätan kõik oma nartsud maha ja uude korterisse ostan endale esimest korda elus koduriided.

5. Riided peavad olema kapis kategooriate järgi, raskemad asjad vasakul, kergemad paremal. Mul olid varem riided värvide järgi kapis, aga kategooriad meeldivad mulle palju rohkem. Ja nüüd on hoopis iga kategooria värvi järgi sorteeritud. Kapp näeb ilus välja ja asju on lihtne leida!

6. Ära tee sokke palliks! See oli mu jaoks mind blowing. Ma arvasin, et on niii lihtne ja hea sokke palliks teha ja pärast üles leida. Noh, ja siis kogu aeg mõtlesin ka, et miks mul see sahtel, kus pesu ja sokid on, alati nii korratu välja näeb. Nüüd voldin sokke nii nagu Marie ja sahtel on nii ilus ja hea vaadata. Ja õigeid sokke leian isegi veel paremini üles.

7. Ära alahinda münte. Hoia neid alati kasutuses või kogu neid kindla eesmärgiga, mis on sul pidevalt meeles. Sendid ja mündid kuskil suvalises sahtlis või taskupõhjas näitavad su rahasse suhtumist ja rahaga on vaja ju meil kõigil hästi läbi saada. Niiet kõik mündid-sendid pane rahakotti ja hakka nende kasutamist nautima!

8. Sorteeri oma fotosid ja üldse asju juba sellepärast, et kui sulle homme klaver pähe kukub, siis ei jäta sa oma lastele ja lähedastele mingit ilget pasahunnikut.

9. Igal asjal peab kodus oma koht olema ja sa pead teadma kõiki asju, mis su kodus on. Ma tahaks et mul oleks nii... ja kindlasti saab kõik ka uues kodus sedasi olema. Hahha, jälle veeretan asju sinna Eestisse kolimisse.


Neli asja, milles ma päris kindel ei ole:

1. Hooajalisi rõivaid ei ole vaja kuskile ära panna, hoia kõike kapis ja nähtaval. Ma ei ole hetkel veel aru saanud, kas olen selle reegli poolt või vastu. Kapselgarderoobiga naudin seda, et saan riideid enda eest ära peita ja hiljem neid nagu uusi asju avastada. Aga samas on jumet ka mõttel, et mul on kõik riided sellised, et neid saab kanda terve aasta kombineerides soojemate ja õhemate asjadega. Noh, välja arvatud siis jope ja saapad ehk... kuigi Eestis olen jaanipäeval suusajopet ka kandnud.

2. Oma asjade igapäevane tänamine ja nendega rääkimine. Olen kahetisel seisukohal. Ma pigem arvan, et asju seljast võttes ja selga pannes peaks olema teadlik ja tegema seda nagu rituaali. Ehk küll sõnatut. See asjade ja kodu hinge teema on selles raamatus läbiv ja lõpuks ma vist isegi võtsin selle omaks... Ja kui aus olla, siis olen ma alati koju tulles Koduvaimule tere öelnud ja kodust minnes talle head aega soovinud. 

3. Marie soovitab kõike sortida kindlas järjekorras: riided, raamatud, paberid, pudi-padi ja muu (komono), sentimentaalsed väärtused. Ja seda sellepärast, et nii olevat inimestel lihtsam loobuda ja valikute tegemisega harjuda. Ta arvab, et kõigil inimestel on lihtsam loobuda riietest kui raamatutest või suvalistest paberitest majas. Ma ei ole kindel... Arvan, et riietest loobumine võib mõnele olla isegi raskem, kui fotodest või kosmeetikast.

4. Parim riiete paigutamise viis on nende sahtlisse voltimine. Hmm.. kui nüüd ruumi kasutust silmas pidada ehk küll. Aga kui ruumi on, siis on minu arvates riputamine tuhat korda parem. Riputades näeb kõike ja kõik on asjad on koos. Pesu ja sokid ja koduriided on jah vaja voltida. Ja Mia riided. Ja Silveri mõned riided. Marie Kondo teema on lisaks ruumi kokku hoidmisele ka see, et voltides paneme me oma riietesse energiat sisse. Jälle see hinge ja energia teema, usun nagu, aga samas ei usu ka.

Viis asja, millega ma kohe üldse nõus ei ole:

1. Marie otsutas kodus olevatest raamatutest loobuda ja proovis viisi, et tõmbab sealt endale meeldinud leheküljed välja... juhuks, kui peaks tahtma neid häid kohti üle lugeda. See ei ole küll raamatus toodud soovitusena, vaid pigem näitena, et ta lõhkus need raamatud ära ja tegelikult ei vaadanud enam kunagi neid rebitud lehekülgi. Aga appi, sellist raamatutest lehtede välja rebimist oli minu jaoks isegi hull lugeda! Ma päriselt ei teeks seda kunagi. Ma arvan, et asju ei tohiks lõhkuda ja pigem peaks mõtlema, et kas saab selle raamatu maha müüa või ära anda. Marie soovitab raamatud lihtsalt ära visata.

2. KonMari meetod ütleb, et pärast koolitust viska kõik saadud materjalid ära, ja kui pärast kahetsed, siis võta sama koolitus uuesti. Et tarkus ei tule neist paberites vaid selles, kuidas me kohe õpitut rakendama hakkame. Olen viimase osaga nõus, aga see kohe paberite ära viskamine käib mulle mega ajudele. Võib ju hiljem ka visata.

3. Marie soovitab sõlme läinud lõngad ära visata põhjusega, et kiirem on uued osta, kui olemasolevaid lahti harutada. Hmm.. veits vastutustudetu?! Just see põhjendus. Ma ei ole kindel, et väga keerdus lõngad üldse veel uuesti lahti harutada saab, aga ma ei ole nõus ka sellega, et asju, proovimata neid päästa, ära visatakse. Et kergem on lihtsalt uued samasugused osta. 

(Samas asjade sorteerimiseks ja säilitamiseks soovitab Marie Kondo mitte joosta spetsiaalseid kaste-karpe ostma, vaid just kasutada juba kodus olevaid kingakarpe jne. Soovitatavalt ilma kirjadeta (hakkavad müra tekitama) ja kindlasti mitte banaanikaste.)

4. Nii seriaali vaadates, kui ka raamatut lugedes, tekkis mul hirm, kui nägin neid hiiglaslikke prügikotimägesid... kuhu see kõik läheb? Kujutlesin neid sadu kotte prügi oma vaimusilmas juba kuskil tühjal väljal mädanemas... See on nii hull, et raamat soovitab kõik minema visata, aga tegelikult ei lõppe ju meie vastutus sellega, et viskame oma asjad ära. Ma ei saa aru, miks on KonMari meetodi järgi parim asjadest vabanemise viis nende ära viskamine. Ja tõesti, mõned asjad ongi vaja ära visata, aga kindlasti annab paljud edasi müüa, ära and jne. 

5. Kui sul ei ole seda vaja, ei ole ka su lähedastel seda vaja, see on Marie Kondo üks põhimõte. Tõesti, inimesi ei tohi survestada asju vastu võtma, aga pakkuda ju ikka võiks... või isegi peaks... minu arvates.

Veel... ma olen nõus, et meile peavad kõik meie omandis olevad asjad meeldima, jah. Eriti just riideid ja isiklikud asjad, aga pigem olen ma ikkagi arvamusel, et asju peab kasutama ja inimesi armastama. 

Vastupidi ei tule sellest head nahka. 

Ja tõesti, kui kõik need kasutatavad asjad meis rõõmu sütitavad on ju eriti tore oma elukest elada!

Mis muud, loe ka Marie Kondo raamatut, tee kodu korda ja näed, kuidas su meeled avarduvad ja mõtted  selgemaks saavad. 

Müstilisel kombel on see 100% tõsi.







Kommentaarid