Lasteaiast ja elust

Kes arvab, et väike Mia nüüd ilusti lasteaias käib, see eksib. Ka eile pidi ta kella üheksast lasteaias olema, aga tema hoopis mossitas kella üheteistkümneni oma toas. Noh, ta kindlasti oleks mossitanud siin, meie juures, aga me saatsime ta Silveriga oma tuppa elu üle järele mõtlema. Ma ausalt ei tea, kui tulemuslik see on, aga ma ei oska ka kuidagi teisiti. 

Ka täna ei läinud lasteaeda minek kuigi sujuvalt...

Täna oli nii, et me ärkasime rõõmsalt, sõime rõõmsalt, panime riide ja läksime rõõmsalt autot puhastama, istusime autosse ja sõitsime ka rõõmsalt lasteaia poole. Kui lasteaed oli kahe pöörde kaugusel hakkas Mia korrutama, et ta ei taha lasteaeda minna. Me rahustasime teda nagu oskasime, rääkisime ja otsisime positiivset kogu maailma, lasteaia ja kõige juures. "Ei-ei-ei", kõlas ainult tagaistmelt ja ma tundsin, et ka minu temperatuur hakkab tõusma. Lõpuks saime ta läbi häda autost välja ja lasteaeda. 

Parem kui eile. Ta vähemalt jäi lasteaeda. Mis siis, et tal oli nutt kurgus ja silmad märjad. Ta jäi. 

Jah, ja nüüd ma istun siin, jõin kohvi ära ja pusin seda postitust. Noh, sa vist mu postitamise sageduse järgi saad aru, et ma ei ole väga lainel. Ma pigem loen ja vaatan Netflixi ja magan... aga mu enesetunne on nii hea. Ma olen rõõmus ja õnnelik. Mu ärevus on taandunud, hooge käib, aga pigem harva. Uuel nädalal on jälle psühholoog ja ma tõesti ootan juba, et talle seda kõike rääkida ja oma päevikut näidata.

Eile lasin ma oma juuksed maha lõigata. Ega nad teab mis pikad enne ka olnud, aga nüüd lasin kohe korralikult. Et kõik need veninud ja harkis otsad said maha. Ja värvi väljakasvatamises andsin jälle alla ja lasin Enelil oma pea üleni heledaks värvida. Nii heledaks, kui värviga võimalik on. Hahha, ja meie pere ostuvaba kuu alustuseks ostsin endale ka Olaplexi koduhoolduseks mõeldud vahendid. Nats kripeldas küll, aga juuksehooldus on ju sinu arvates ka pigem ikkagi eluks vajalik asi, täpselt nagu toit ja wc-paber? 

Mis veel uut? Hahha, aasta on ju ka uus! Head uut aastat sulle! Meil oli hästi kodune vanaaastaõhtu, olime mõnusalt oma pesas, sõime, vaatasime multasid ja aknast rakette, säristasime säraküünlaid, jõime šampust ja õunamahla. 

Vot. Hakkan kindlasti nüüd, kui meie elu jälle rutiini jookseb, rohkem kirjutama. Hetkel on mul käsil postitused oma riietest, ärevusest ja eesmärkidest uuel aastal. Hahha, niiet vähemalt kolme postitust on lähiajal veel oodata!

Ole musi ja näeme varsti!

♡