Elust ja värgist

Ostsin täna suveks, 29. juuliks, Kalju-Lavale Dagö kontserti piletid ära. Hetkel saab neid poole odavamalt ja üks, mis on kindel on see, et kui see kontsert toimub, siis mina olen seal. Ostsin pileti ka oma vennale Sanderile, kes eelmisel suvel, meiega kontserdile tulles ei teadnud üldse sellist ansamblit. Õhtu lõpuks oli Dagöl üks fänn juures. 

Ma mäletan seda sumedat suveõhtut nii hästi, vihma tibutas, lõke põles, lapsed hullasid ja inimesed olid õnnelikud. Kõndisin seal ühtedest inimestest mööda ja kuulsin lauset, mis mulle nii meeldis: "Hea kontsert on see, mille teeb väike vihmasadu veel paremaks!" 

Ja nii see oli. 

Tegelikult tundus mulle ikka ilgelt vara juba suveplaane teha, aga süda ei lubanud ostmata ka jätta, sest Kalju-Lava on päriselt koht, millele olen ma valmis juba piletiostuga oma toetust näitama. 

Lisaks saatsin ma täna oma 15 aasta vanused mõmmid Omniva kampaania raames teele. Jätsin igaühega isiklikult hüvasti. Nad on ikkagi nii nunnud, aga mis teha, nad seisid ja seisid, aga kuidagi ei hakatud nendega mängima. Mulle on need kunagi pubekana sõprade poolt kingitud, oli mingi veider komme kaisukaid kinkida... Imelik, täna ei tuleks ma küll enam selle peale. Need karud olid täiesti mängimata, uued ja korralikud, AGA 10-15 aastat vanad. Kahju lihtsalt. 

Siis. 

Veel, ma ei tea, kas sa tead ja mu Instat jälgid, aga me oleme Kadriga (minu õde) arendamas lastele suunatud rõivabrändi Miuks. Miuks on see, mis hetkel enamuse mu ajast ära võtab, me tahame luua tõeliselt lapsesõbralikud ja ilusad riided, just täpselt sellised, nagu me ise suurima rõõmuga oma musirullidele ostaksime. Noh, kangast otsime-ostame ja sildikesi ja igasugu muid vidinaid... aega läheb ja raha läheb, aga me oleme väga-väga õnnelikud. 

See oli siis ka vastus küsimusele, et miks ma hetkel siin blogis suht vaikne olen. Vahepeal tuleb õhtuti mingi hullult hea idee küll, aga ma olen nii väsinud ja ei viitsi voodist välja ronida, et see kirja panna. Ja hommikuks on mu hea idee juba kellegi teise mõtetesse rännanud. Mulle väga meeldib üks kunagi loetud mõte, et head ideed on nagu pilved, mis liiguvad meie peade kohal. Kui mu pea kohale tuleb idee pilveke, siis pean ma ta kinni püüdma, kui ma ei püüa, siis liigub ta edasi ja leiab kellegi teise. Ja keegi teine teeb minu hea idee teoks, sest see on nüüd tema hea idee. 

Ja nii päriselt on, ma ei tea, kas sa usud, aga minul oli kolme erineva soki idee juba viis aastat tagasi, nüüd teeb seda üks Eesti bränd MocoSock. Noh, mul oli mõte natuke teise kontseptsiooniga, tahtsin kolmikute kõrval ka ükshaaval müüdavaid sokke ning assortiisid pakkuda, aga ma tundsin selles kolme soki teemas ära oma ideepilvekese. Mis muidugi ei ole märk, et ka mina ei võiks veel oma ideed ellu viia. 

Ühesõnaga, kui sul on idee, siis hakka kohe tegutsema. Kuula podcast Mulli ja mõtle oma mõtted selgeks ja hakka oma häid ideid teoks tegema. 

Maailm vajab häid ideid!

Selle kuu lõpus algab mul ka töötukassa kaudu sotsiaalmeedia koolitus, mida ma väga ootan. Ma olen proovinud omal käel areneda ja õppida, aga ma kahjuks ei ole selles üldse hea. Mul on vaja koolitust, mul on vaja tööde tegemise tähtaegu ja õpetajat. Olen üli-üli motiveeritud ja loodan, et juba varsti saan end kuskile ka sotsiaalmeedia alale poole kohaga tööle pakkuda. Ja palka saada!  Hahha, ja kui kellelgi on vaja blogi/artikleid erinevatel teemadel, siis olen ma ka üks suur kõrv.

Vabakutselise elu, siit ma tulen!

Ühesõnaga olen ma enda jaoks välja mõelnud selle, et ma ei suuda enam kuskil kellast-kellani tööd teha... samuti ei suuda ma teha ainult ühte asja. Mul on vaja mitut asja, mis oleks üksteisest piisavalt erinevad ja millest ühte tehes saan ma teisest puhata. Ja ma olen töötukassale ja oma ülevaatajale mega tänulik, olen nii palju endas selgust saanud ja mõtteid korrastanud.

Jep. Selline on hetkel mu elu. Midagi põrutavat nagu ei ole, aga äge on ja rahulik ja just selline, nagu mulle meeldib.✧・ﾟ

♡