Mina ja mu ninarõngas

Lasin eile endale juba kolmandat korda ninarõnga panna. Või noh, esimest otseselt ei lasknud ma panna vaid tegin selle augu ise. Eile augustaja küsis ka, et miks see üks kinnikasvanud auk nii veidras kohas on... 

Teist korda lasin endale ninarõnga panna paar kuud enne rasedaks jäämist. Siis sai see tehtud tattoo festil ja ma olin täiega rahul, aga mingil hetkel lõpurasedana kaotasin needi ära ja arvan, et märkasin selle puudumist alles paar nädalat hiljem, sest auk enam õrnalt neediga lükates läbi ei läinud. Kahju oli, aga ei julgenud kõvemini lükata ka.

Kaks aastat tagasi emadepäeva eel küsis Silver mult, et mis ma kingiks tahaksin. Ma ütlesin, et tahaks jälle ninarõnga lasta panna. Hahha, aga tegelikult ma kartsin. Ma tahtsin seda, aga kartsin. Auk jäigi siis tegemata ja ma tegelikult ei mõelnud sellele enam isegi. 

Aga paar nädalat tagasi küsis Eneli, et kas lähme kõrva uusi auke tegema ja mul lõid kohe silmad särama. Ütlesin talle, et lähme, aga ma lasen hoopis ninna needi tagasi panna. Jess. Plaan oli paigas, aga siis saime teate, et Mia on koroona lähikontaktne ja otsustasime Silveriga ka karantiini ära istuda. Noh, kunagi ei tea ju. 

Ja siis tulid piirangud ja me ei leidnud enam Eneliga koos sobivat aega, ning ma panin endale lõpuks ise aja. Niiiii väga oli seda juba vaja ju! 

Olen mega-mega-mega rahul! 

Ja täiega tahan kiita AlternaDiiva salongi. Nii palju kui ma olen seal käinud (eeemmm... 4 korda kokku) on seal mega mõnus ja tsill teenindus. Töö on alati kiire ja korralik. Kokku läks mul salongis aega vist viis minutit. 

Hahha, ja Mia jõudis mulle eile juba kaks korda mega valusalt vastu värske auguga nina lüüa. Ühe korra pesukausiga ja teisel korral jalaga. Jep, õudne.

Ühesõnaga, head emadepäeva 2019 mulle! ✧・゚



Kommentaarid