Päevikutest ja elust ja koroonast ja asjade müümisest

Ma olen hetkel veits tõbine. 

Natsa on nohu ja kõrvas käivad aeg-ajalt valusööstud. Palavikku ei ole, lõhna tunnen. Ja jah, ma olen oma koroona lähikontaktse lapsega juba teist päeva kodus. Hetke seisuga võib ta 15. lasteaeda tagasi minna, aga mu kõhutunne ütleb, et enne aprilli ei lähe keegi siit küll kuskile. 

Varsti lähen annan ma oma elu viienda covidi testi. Testi ei karda, vastust küll. Oleks ikka väga suur joppamine, kui see negatiivne oleks. 

Hoia mulle pöialt! 

Vahepeal olen ma alustanud kahe koolitusega - Most ärikoolis õpin sotsiaalmeedia spetsialistiks ja Inspiratsiooni instituudis ettevõtlust. Eile oli eriti hull koolituspäev, ettevõtlust sain kella kaheteistkümnest kuueni ja sotsmeediat kuuest kaheksani. Huh, kes küll minust saab, kui ma ükskord suureks saan? Eks näis, hoolimata koroonast ja kõigest muust, olen ma endiselt Jah Mari, ning avatud kõigele, mis elul pakkuda on. 

Lisaks täidan ma hästi entusiastlikult Seik Armastus iseendale märkmikku, mille sain selle eest, et käisin Seik maskide modelliks. Sain natuke ostukrediiti ja otsustasin selle märkmiku kasuks, ostsin veel õele sellise ja õelastele laste versioonid ka. Mia veel kirjutada ei oska, aga kui ära õpib saab enda oma ka kindlasti. Kirjutamine ja seeläbi oma mõtete vaigistamine on mulle üha olulisemaks ärevusega võtlemise meetodiks saanud ja ma reklaamin seda nii palju kui võimalik ja soovitan sul ka proovida. Kasvõi lihtsalt valgele paberile ja ilma igasuguse filtrita. Pane lihtsalt kõik kirja nii, nagu tuleb.

 Ma olen ise terve elu suur päevikupidaja olnud. Oma reisidel olen palju kirjutanud ja päeviku vahele lilli, lehti ja kommipabereid pannud. Kõik lapsepõlve armastused on erinevatesse kaustikutesse kohusetundlikult üles märgitud ja luuletused ka. Jah, terve hunniku päris toredaid luuletusi olen ma kirjutanud. Luuletusi kirjutasin rohkem küll siis, kui olin Portugalis. Hahha, seal see roheline muru ja soe päike tekitasid väga loomingulise keskkonna. Neid luuletusi mul aga enam alles ei ole (mõnest on katkendid ainult peas veel alles), sest selle arvuti kõvaketas tegi ühe suure paugu ja oma loomingu varundamisest ei teadnud ma tol ajal mitte midagi. 

Nüüd, kui Haibas oma vana tuba koristamas käisin, siis leidsin kõik enne 2010 aastat kirjutatud kirjutised  üles. Lugesin, vaatasin ja tundsin neid samu tundeid ja lõhnu... mõtlesin hetkeks oma vanu mõtteid. Leidsin ka ühe oma üheksandas klassis kirjutatud omaloomingu tunni vihiku. Saime emaga kõvasti naerda ja ma plaanin sealt paar lugu ka ükspäev sulle siia lugemiseks kirjutada.

Ja tead, ma olen sõltuvuses oma asjade maha müümisest. Ja sellest tundest, et juba hästi kaua mu kodus ühe koha peal seisnud asjade asemel on nüüd õhk. Ma olen viimase paari nädalaga niiii paljudele oma asjadele uued kodud leidnud. Raamatutele, ehetele, aroomiõlidele, Mia vanadele riietele... ma mõnikord isegi tunnen end natuke süüdi, et mu sentimentaalne pool end täiesti kuskile kapi taha ära peitnud on... 

Ma lihtsalt ei taha mitte midagi. Ma tahan rahu ja õhku ja toataimi. 

Ja ainult väga-väga ilusaid ja vajalikke asju. 

Riietega tegin endale hästi laheda süsteemi. Tegin Yaga kontod- @Suvekuu - Eesti disainile ja @mari-jaanus - kõigele muule. Hakkasin sinna lihtsalt asju üles laksima ja nad hakkasid üllatavalt hästi minema. Olen juba hästi kena kopika teeninud ja otsustasin, et see on ainus raha, mida tohin kulutada hetkel uute riiete ostmisele. See on nii lahe iseenda trikitamine, esiteks kohustab see mind valima teise ringi kaupade hulgast ja teiseks, kui soovin osta midagi uut, pean alati midagi vana enne maha müüma. See hoiab ära emotsiooniostude tegemise ja mõnikord luban ma endale nii midagi kallimat. Noh, ja mõnikord jään asjadest ilma ka. Näiteks on mul hetkel silm peal ühel Iris Janvieri kleidil ja just sain sõnumi, et mu tellitud Kriss Sooniku "seelik" ootab juba pakiautomaadis. Ma saan valida Eesti disaini, ma saan taaskasutada ja ei pea rahaliselt nende asjade saamiseks lisainvesteeringut tegema. Täiega soovitan sul ka sellist süsteemi proovida. 

Mis veel?

Mmm polegi midagi, hakkan testile sättima nüüd. 

Ole musi!



Kommentaarid