Elust ja värgist

Hops ja ongi jälle nädalavahetus läbi. 

See läheb ikka mega kiirelt ja bla-bla-bla, aga tegelikult ei tahtnud ma ju sellest rääkida. Tegelikult ei tahtnud ma üldse rääkida, ütlen ausalt, blogimise harjumus on kiire kaduma. Aga siis mõtlesin ma, ma ei taha, et see kaoks. 

Oleks ju liiga lihtne lihtsalt uus raamat lahti võtta ja lugema hakata. Mitte blogipostitust kirjutada, mitte alustatud raamatut kirjutada. Selle raamatuga mul ka veits error hetkel, olen kinni selle sõnade arvus (100000, millest törts üle poole on mul olemas) ja ma ei suuda enam loominguliselt mõelda, kogu aeg mõtlen, et appi-appi sõnad vaja täis saada. Aga ma tean ju, et oluline on sõna tähendus, mitte sõna ise, ehk mu kurss on kaldus ja kõigest hingest püüan seda jälle õigeks saada.

Ja kui juba halamiseks läks, siis tahan ka meeleheitlikult, et mu juuksed pikaks kasvaksid, ei oska neid kuidagi hoida enam ja ei tea mida tahan (peale selle, et pikkasid tahan). Lokid on imelikud ja kui lasen lihtsalt kuivada, ilma lokitamata, on ka imelikud. Tahan nii pikki juukseid, et juba olin mega õnnelik, kui Anet mulle rääkis, et tal hakkasid kollageeniga juuksed vohama ja siis nägin kuidas Eneli Instas kollageeni shotte näitas, olin juba nii ära mõjutatud ja valmis oma eurod välja käima, kui äkki avastasin, et kollageen on mingi loomadest keedetud möks. Kohe mõtlesin uuesti ja otsustasin, et ok, küll kasvavad need juuksed niisama ikka ka. 

Eile, laupäeval, pidin ma minema Saaremaale sõbranna tüdrukuteõhtule. Reedel läksin Miaga kell 20.30 magama, sest laupäeva hommikuks oli kell 5.45-ks helisema pandud. Minu õudusunenägu. Ma olen proovinud seda kella viie klubi värki, aga mul ajab iiveldama juba mõte vara ärkamisest. Ma ei oska, jaksa ega suuda seda teha, see tekitab minus paanikat ja ei lase üldse magada. Isegi mitte siis, kui ma olen kella 21 ajal juba tuttu läinud. 

Nii. Siis ma ärkasin esimest korda Mia vähkremise peale üles kell  01, siis kell 03, siis ma katsusin ta laupa ja sain aru, et tal on palavik. Magasin edasi, see palavik ei olnud kõrge. Ärkasin viis minutit enne äratust, ajasin Silveri üles ja ütlesin talle, et Miuks on haige ja küsisin, et kas ikka ok, kui ma Saaremaale lähen. Silver arvas, et ikka on, nad saavad ilusti hakkama. AGA SIIS, siis lugesin ma Mia õpetaja saadetud kirja, et neil on kahtlus, et rühmas on kõhuviirus liikvel. Sellega tõmbasin ma endale kohe piduri peale. Esmalt oleks hirmus kole, kui me terve plikside seltskonnaga haigeks jääksime ja oleks ka üsna ebamugav, kui ma sõidaksin saarele, jääksin seal haigeks ja ei saaks koju, sest... hmm... sest, et ma olen haige. Saarele jäi minemata, natuke vesistasin teiste plikside Instasid vaadates, aga see ka kuhugi mind ei viinud, panin Insta kinni ja olin hoopis hea ema, pugesin haige lapse juurde voodisse ja lugesin. Lugesin-lugesin ja lugesin. Mia ärkas vahepeal, sõi kaks maasikat, jõi vett, käis pissil ja magas jälle. Ma jälle lugesin.

Siis ma ei jaksanud enam lugeda ja koristasin hoopis oma riidekappi, jälle. Mia magas, piilus mind vahepeal, kutsus kaissu tagasi. Jäi jälle magama, ma hiilisn kaisust ära. Siis said kapid korda, pugesin tagasi Miuksi kaissu, hakkasin uuesti lugema, lõpuks vajusin ka magama. Hahha, intensiivne päev, kas pole?!

Täna oli Mial tervis tagasi, natsa üle 37 viskas palavik korraks, aga ta oli ise nii rõõmus ja eilsest loidusest ei olnud jälgegi järel. Vaatasime Lotte multikat, istutasime taimekesi, kes olid endale vees juured kasvatanud ja dušitasime lõpuks ka kõik kodus olevad taimed üle. Pesime riiulid ära ja andsime kodule ja lilledele sellega värskust juurde. Aknaid peaks ka pesema, jep, ma mõtlen seda juba mega kaua. Nüüd õde rääkis, et mingi hea robot on olemas, et pole mõtet isegi käsitsi vaeva näha ja nüüd ootan, et kui tädipoeg selle ostab, siis saan ka äkki laenata. 

Vot, mis veel?

Most ärikooli Sotsiaalmeedia koolituse sain tehtud, kohe-kohe peaksin ka sellekohase dokumendi saama. Miuksi loomine seisab hetkel natuke pausil, aga suure tõenäosusega saan sellega jälle uuel nädalal ja uue ja nüüd juba päris ning peatamatu hooga tegelema hakata. 

Alustasin eelmisel nädalal JÄLLE ka enda motiveerimisega ja Ecoshilt kingituseks saadud kehapuhastuskuuriga. Esimene nädal läks okeilt, homme teen sellest Instasse ka pikema video ning räägin täpsemalt. Aga nii palju ütlen ära, et ma oleksin saanud paremini, aga ei teinud ka kõike kõige kehvemini. Mul oli selleks nädalaks kolm eesmärki seatud: juua vähem kohvi, mitte Instas tühja ajuga scrollida ja liikuda päevas vähemalt 5km. 

Ujuma tahaksin ka uuel nädalal jõuda. 

Aga muud vist polegi. Ole musi!

♡