Aasta 2023 kokkuvõte ehk postitus ainult minust ja minu aastast

Oh 2023, ma vist ei hakka sind eriti igatsema.

Aga siiski, nüüd tagantjärele mõeldes polnudki sul ju nii väga viga ka...

Sel aastal lugesin ma läbi 35 raamatut. Lemmikud: Hoover, Reid ja Backman. Umbes 4 jätsin pooleli, vist, täpselt ei mäleta... 

Ma armastasin põgenemist lugemist rohkem, kui iial enne. 

Ma põletasin küünlaid ja oma vanasid märkmikke, ma ei põletanud elu. Kuulasin muusikat ja oma südamehäält.

Võtsin enamjaolt suht rahulikult, aga siiski sai ärevus mu jälle kätte.

Ma tegin joogat ja matkasin. Sain läbitud Oandu-Ikla matkaraja ja peapeal seis on jälle vaikselt käpas.

Ujusin ookeanis ja basseinis ja meres ja järves ja tiigis ja karjääris. Ma ujusin kevadest sügiseni. Ja nägin esimest korda elus delfiine.

Ma ka surfasin elus esimest korda (armastasin seda) ja uisutasin esimest korda koos Miaga (Mia ei armastanud seda ja mul hakkas ka külm).

Ma jooksin Munamäelt mereni (mitte üksi). Ja jooksin veel, ma jooksin üsna palju.

Ma hakkasin akrobaatika trennis käima. Ma tegin oma elu esimese salto.

Jah, olen 35.

Ma saatsin kaarte ja häid mõtteid. Kas said need kätte?

Ja palju jama saatsin per**e ka. Ma õppisin lõpuks EI ültema.

Ma leidsin uusi sõpru ja raha. Kaotasin ühe Birkenstocki plätu, Kadri kingitud kinda ja kaks uisuplatsi piletit... 

Ma sain lilli ja kaarte ja raamatuid ja palju kingitusi. Ma hindan neid väga.

Ma lasin endale ühe uue kõrvaaugu teha, aga see kasvas nädal hiljem kinni, pidin MRT jaoks rõnga välja võtma... Ma ei teinud ühtegi tätoveeringut juurde.

Ma hakkasin uuesti liha sööma, aga see pole endiselt mu esimene valik. Ma söön nüüd KÕIKE.

Oh, kui palju ja igapäevaselt sõin ma hapukapsast ja hapukurki ja Rukkipala. 

Saan öelda, et õppisin lõpuks toituma... mis muidugi ei tähenda, et ma alati ka nii toitusin...

Jah, sõin palju ka krõpsu ja saia ja sõõrikuid (või olid need donutsid?) ja šokolaadi. Oi, ma sõin palju šokolaadi. Eriti seda Fazeri soolakaramelli oma. 

Ma jõin ka mõned korrad alkoholi, aga ma ei olnud kordagi purjus.

Ma jõin rohkem kui 1095 tassi kohvi. Kaerapiimaga. Või mustalt. 

Ma sulgesin oma ettevõtte ja ei kahetse. Ma läksin päriselt tööle. Ja ei kahetse.

Tegin head ja tegin tööd ning õppisin seda, et mulle ei meeldi fotograaf olla.

Pildistada meeldib mulle endiselt.

Ma ostsin endale väga kalli käekella ja roosad Crocsi kummikud ja müüsin rohkem, kui €2000 väärtuses oma kasutuna seisvaid asju maha....

Oma elu esimesed Chaneli huulepulgad ostsin ma ka, kokku on mul neid 2. Kinkisin need ka Kadrile ja Enelile sünnipäevadeks. Ka nemad on fännid.

Ma armastan endiselt Eesti disaini. Ka sel aastal ostsin ma 95% riideid ja ehteid kasutatuna. Ka Eesti disaini.

Ma olin pikalt haige, aga mul polnud koroonat (pole kunagi olnud).

Ma ei mäleta millal viimati nii haige olin kui sel aastal.

Mul oli borrelioos, aga mul polnud puuki.

Jackil oli neid aga suve jooksul kokku vähemalt 700 (ja ma ei liialda).

Ma olin kaks päeva haiglas, aga mind tunnistati terveks. Pärast seda olin kaks nädalat haige ja voodis pikali.

Ma hakkasin jälle antidepressante võtma.

Ma võtsin koera.

Ma mõtlen ja imestan ja olen nii tänulik, et ma koera võtsin. Mul on koer. Päris minu koer.

Ok-ok, Silveri ja Mia oma ka. Aga rohkem ikka minu... 

Ma oleksin pidanud juba ammu koera võtma, aga olen rahul, et ei võtnud ja just Jacki endale sain.

Ma ei värvinud kordagi oma juukseid, ma ei lõiganud neid maha, aga tahtsin tukka.

Tukka ma ka ei saanud, aga varsti äkki saan (eks Eneli?).

Ma lasin teha keemilised sirgendused, aga mu juuksed on ikka lokkis.

Ma reisisin kummaliselt vähe, käisin vaid Stockholmis, Helsingis, Pariisis ja Tenerifel. Pidin minema ka Billundisse, aga viimasel hetkel otsustasin mitte minna. Ma tühistasin esimest korda elus ise oma lennupiletid.

Ma ei näinud eriti ka Eestimaad, aga me ostsime endale maakodu - Mari talu.

Käisin maal ja vaatasin kuud. Ja langevaid tähti. Virmalisi ikka ei näinud... magasin alati maha. Ma olin elus esimest korda nädal aega täiesti üksi. Koeraga. Aga üksi, ilma teiste inimesteta.

Mari talu saunas istudes mõtlen mõnikord siiani uhkuse ja imestusega, et meil on oma saun. Päris oma saun.

Ja natuke tooneseppade oma ka...

Ok-ok 2023, äkki ei olnud sul ikka nii väga viga ka...

2024, mis sul pakkuda on!? 

Juba ootan!

♡