Turist Budapestis - 10 kohta kuhu mina minna soovitan
Ma elan juba üsna kaua Budapestis aga siiani ei olnud ma vaatamisväärsustega eriti tutvunud. Kui mul eelmisel aastal külalised käisid, siis jalutasime me niisama linnas. Käisime söömas ja nautisime elu. Nüüd kui mu isa, Tiina ja Martin Iirimaalt siia tulid kukkus meil välja väga intensiivne kolme päevane turismiprogramm.
Kas läks tüütuks? Ei, kaugel sellest.
Budapest ei väsi mind üllatamast.
Juba reisi planeerides olid meie külalistel mõned asjad must do nimekirjas. Seal oli sõit doonaul, turu ning termide külastus ja guljašš-supi söömine. Turul käimine oli ainukene millega meil veidi nihu läks. See turg kuhu me läksime pandi suht kohe kinni ja me ei näinudki seal eriti midagi. Ostmisest rääkimata. Ostsime ainult vett ja Coca-colat ning lahkusime sama targalt kui tulime. Muude asjadega läks õnneks tunduvalt paremini.
Esimesel päeval mõtlesime võtta hästi vabalt ja lihtsalt veidi jalutada. Aga meile hakkas kohe silma kõrgel mäe otsas asuv Citadella, millest ma ka kui "naisest mäeotsas" oma külalistele juba eelmisel õhtul rääkinud olin. Pikemalt mõtlemata otsustasime jala sinna minna. Ilm oli ilus, vaated hunnitud, Citadella väga massiivne ja igati ronimist väärt. Kokkuvõttes sai meie "vabalt võtmisest" korralik trennipäev. Kõndisime üle 14 kilomeetri. Järgmisel päeval olid mu jalalihased päris hellad ning varbad villis. Tutikad Coversed ei ole matkamiseks õiged jalanõud. Lapsekäruga pääseb Citadellasse küll kenasti ligi aga meist vähem locodel turistidel soovitan ma minna üles mäkke bussiga.
Teisel päeval võtsime ette termid. Valisime Gellérti ravitermid, mis asuvad meie kodust paarikümne minutilise jalutuskäigu kaugusel. Googeldades selgus ka, et Gellért on üks soovitatumaid kohti kümblemiseks Budapestis. Jäime oma külaskäiguga väga rahule. Mia oli nagu väike udras, ujus ja kilkas naerda. Pärast ei tahtnud ära minna. Teisi lapsi seal väga palju ei olnud aga kõik töötajad olid väga lapsesõbralikud ja lahked. Koht ise oli väga ilus ja puhas. Käruga oli sinna veidi tüütu minna, sest garderoobidesse jõuab paljude treppide ja käikude kaudu aga siiski oli see igati pingutust väärt. Siinkohal siis Martini pingutust, sest tema tassis Mia käru garderoobi.
Teise päeva õhtul mõtlesime me puhata aga kuna ilm oli ilus siis kiskus vägis linnapeale jalutama ja kaubandusega tutvuma. Käisime turul ja sattusime juhuslikult St. Stephen's Basilicast mööda minema. Astusime sisse ka ja vau, vau, vau. Mega lahe ehitis, suursugune, kuldne, pühalik ja pidulik. Kindlasti soovitan sinna minna ka neil, kes muidu kirikutest väga ei pea.
Kolmandat päeva alustasime me kella üheteistkümne kohviga New York Cafés. Sellest kohvikust olen ma juba kirjutanud ja mu arvamus on täpselt sama- tasub minna aga pigem kohvile ja koogile. Postitust New York Café kohta saab lugeda siit.
Pärastlõunaks oli meil broneeritud paadisõit Doonaul. Ka sellega jäime me kõik väga rahule. Ekstra äge oli see, et klappidest sai kuulata Budapesti tutvustust eesti keeles. Laeval pakuti tervitusnapsu ja limonaadi. Me võtsime reisi millega saime natukene aega ka Margiti saarel veeta. Küll vähe aega aga siiski. Mia jäi Silveriga koju ja kuna Silveri enesetunne ei olnud kõige parem ning tal oli tuumanohu siis ma kiirustasin tervet seltskonda koju tagasi. No, ja jäi ikka veidi kripeldama, oleks ikka võinud Mia ka kaasa võtta. Talle oleks paadisõit ja ka saar väga meeldinud. Kindlasti läheme sinna veel tagasi.
Sadamasse tulid Mia ja Silver meile vastu ning teel koju käisime kohvikust läbi. Sõime kiired salatid ja guljaššid ning olime veel rõõmsamad kui enne. Jälle üks Ungari asi tehtud.
Ja et viimasest õhtust ikka viimast võtta, läksime hiljem ühte pisikesse klubisse jazzi kuulama. Tegime mõned dringid, sõime suupisteid. Jutustasime ja nersime. Korraks läks meie jutuvada ja naerulagin isegi liiga valjuks ning teenindaja oli sunnitud meid korrale kutsuma. Piinlik küll aga mis sa teed kui rõõm tahab välja pääseda. Okei, võtsime end ikka kokku ja proovisime vaiksemalt olla. Raske oli aga saime hakkama.
10 kohta kuhu ma soovitan minna kui tuled Budapesti:
1. Termidesse lõõgastuma
2. Klubisse jazzi kuulama
3. Doonaule paadiga sõitma
4. Restorani guljašš-suppi sööma
5. Margiti saarele jalutama
6. Parlamendi hoonet vaatama
7. Budapesti kindlusega (Budapest castle) tutvuma
8. Citadellasse vaadet nautima
9. St. Stephen's Basilicasse küünalt süütama
10. New York Cafésse kohvile
11. Turule paprikat ostma
12. Mägiraudteega lõbusõidule
Iirimaa külalistele jääb järgmiseks korraks turu külastus, Budapest castle ja parlamendi hoonega tutvumine ning lõbusõit mägiraudteel.
Kõik muu sai tehtud ja hindeks 5+.
Meie magasime Miaga täna hommikul kella kümneni.
Külalised olid selleks ajaks juba teel koju ja ka Silver lendas ära Serbiasse.
Oleme Miaga jälle kahekesi.
Puhkame, naudime ilma ja paari nädala pärast toovad soojad tuuled Eestis meile uued külalised.
Juba ootan!
Kas läks tüütuks? Ei, kaugel sellest.
Budapest ei väsi mind üllatamast.
Juba reisi planeerides olid meie külalistel mõned asjad must do nimekirjas. Seal oli sõit doonaul, turu ning termide külastus ja guljašš-supi söömine. Turul käimine oli ainukene millega meil veidi nihu läks. See turg kuhu me läksime pandi suht kohe kinni ja me ei näinudki seal eriti midagi. Ostmisest rääkimata. Ostsime ainult vett ja Coca-colat ning lahkusime sama targalt kui tulime. Muude asjadega läks õnneks tunduvalt paremini.
Esimesel päeval mõtlesime võtta hästi vabalt ja lihtsalt veidi jalutada. Aga meile hakkas kohe silma kõrgel mäe otsas asuv Citadella, millest ma ka kui "naisest mäeotsas" oma külalistele juba eelmisel õhtul rääkinud olin. Pikemalt mõtlemata otsustasime jala sinna minna. Ilm oli ilus, vaated hunnitud, Citadella väga massiivne ja igati ronimist väärt. Kokkuvõttes sai meie "vabalt võtmisest" korralik trennipäev. Kõndisime üle 14 kilomeetri. Järgmisel päeval olid mu jalalihased päris hellad ning varbad villis. Tutikad Coversed ei ole matkamiseks õiged jalanõud. Lapsekäruga pääseb Citadellasse küll kenasti ligi aga meist vähem locodel turistidel soovitan ma minna üles mäkke bussiga.
Teisel päeval võtsime ette termid. Valisime Gellérti ravitermid, mis asuvad meie kodust paarikümne minutilise jalutuskäigu kaugusel. Googeldades selgus ka, et Gellért on üks soovitatumaid kohti kümblemiseks Budapestis. Jäime oma külaskäiguga väga rahule. Mia oli nagu väike udras, ujus ja kilkas naerda. Pärast ei tahtnud ära minna. Teisi lapsi seal väga palju ei olnud aga kõik töötajad olid väga lapsesõbralikud ja lahked. Koht ise oli väga ilus ja puhas. Käruga oli sinna veidi tüütu minna, sest garderoobidesse jõuab paljude treppide ja käikude kaudu aga siiski oli see igati pingutust väärt. Siinkohal siis Martini pingutust, sest tema tassis Mia käru garderoobi.
Kolmandat päeva alustasime me kella üheteistkümne kohviga New York Cafés. Sellest kohvikust olen ma juba kirjutanud ja mu arvamus on täpselt sama- tasub minna aga pigem kohvile ja koogile. Postitust New York Café kohta saab lugeda siit.
Pärastlõunaks oli meil broneeritud paadisõit Doonaul. Ka sellega jäime me kõik väga rahule. Ekstra äge oli see, et klappidest sai kuulata Budapesti tutvustust eesti keeles. Laeval pakuti tervitusnapsu ja limonaadi. Me võtsime reisi millega saime natukene aega ka Margiti saarel veeta. Küll vähe aega aga siiski. Mia jäi Silveriga koju ja kuna Silveri enesetunne ei olnud kõige parem ning tal oli tuumanohu siis ma kiirustasin tervet seltskonda koju tagasi. No, ja jäi ikka veidi kripeldama, oleks ikka võinud Mia ka kaasa võtta. Talle oleks paadisõit ja ka saar väga meeldinud. Kindlasti läheme sinna veel tagasi.
Sadamasse tulid Mia ja Silver meile vastu ning teel koju käisime kohvikust läbi. Sõime kiired salatid ja guljaššid ning olime veel rõõmsamad kui enne. Jälle üks Ungari asi tehtud.
Ja et viimasest õhtust ikka viimast võtta, läksime hiljem ühte pisikesse klubisse jazzi kuulama. Tegime mõned dringid, sõime suupisteid. Jutustasime ja nersime. Korraks läks meie jutuvada ja naerulagin isegi liiga valjuks ning teenindaja oli sunnitud meid korrale kutsuma. Piinlik küll aga mis sa teed kui rõõm tahab välja pääseda. Okei, võtsime end ikka kokku ja proovisime vaiksemalt olla. Raske oli aga saime hakkama.
1. Termidesse lõõgastuma
2. Klubisse jazzi kuulama
3. Doonaule paadiga sõitma
4. Restorani guljašš-suppi sööma
5. Margiti saarele jalutama
6. Parlamendi hoonet vaatama
7. Budapesti kindlusega (Budapest castle) tutvuma
8. Citadellasse vaadet nautima
9. St. Stephen's Basilicasse küünalt süütama
10. New York Cafésse kohvile
11. Turule paprikat ostma
12. Mägiraudteega lõbusõidule
Iirimaa külalistele jääb järgmiseks korraks turu külastus, Budapest castle ja parlamendi hoonega tutvumine ning lõbusõit mägiraudteel.
Kõik muu sai tehtud ja hindeks 5+.
Meie magasime Miaga täna hommikul kella kümneni.
Külalised olid selleks ajaks juba teel koju ja ka Silver lendas ära Serbiasse.
Oleme Miaga jälle kahekesi.
Puhkame, naudime ilma ja paari nädala pärast toovad soojad tuuled Eestis meile uued külalised.
Juba ootan!
♡
Comments
Post a Comment