Rootsi kruiis
Käisime Rootsi kruiisil. Teate küll ju, sellel kuhu inimesed tavaliselt lähevad pidu panema, tantsima, kasiionos mängima ja niisama lõbusalt aega veetma ja puhkama.
Meie Eneli ja Kadriga otsustasime minna koos lastega. Kolm naist ja neli last.
Ma isegi täpselt ei mäleta kellel see hull idee pähe tuli, et minna ainult lastega ja mehi mitte kaasa võtta aga mindud sai ja oldud sai. Ka tagasi jõudsime. Tore-tore.
Kõik oligi tore, saime Eneliga isegi diskol käidud, Kadri oli kajutis magavate lastega. Jäime küll vaid tunnikeseks aga teate, nii tore oli.
Samuti saime shopatud, saime siidrit juua. Saime kõike, aga natukene ja ainult siis kui lastel ka selleks tuju oli. Või kui nad magasid.
Ai ei, päris kõike ei saanud. Puhata küll ei saanud. Heal juhul sai natukene magada.
Endakohta sain veel teada, et olen vaikselt merehaige. No mitte midagi hullu aga söetabletid peavad alati kaasas olema kui veel merel magada tahan. Ma võtsin kaasa küll igasuguseid rohtusid alates valuvaigistitest kuni allergiaravimiteni aga mitte söetablette. Õnneks mu õde oli paremini ettevalmistunud. Terve lehe krõbistasin ära, et oma soolte puhastumist peatada. See selleks.
Mida ma varem ei teadnud on ka see, et Rootsi kruiis ongi super koht kuhu minna lastega. Seal on neile nii palju tegevust, meeskond on nii tore ja abivalmis. Tõesti oli lausa lust! Lastele jagati igasugust nänni, toimusid diskod ja mängud. Isegi Mial ja Aileenel oli palju tegevust. Mia naeris end lausa hingetuks tantsuplatsil teiste lastega koos tantsides ja värvilisi disko tulukesi taga ajades. Ta oli nii siiralt õnnelik, et mul võttis silma natuke märjaks. No ma olengi selline pehmik. Mis teha.
Rootsis maismaal me palju aega ei veetnud, käisime natuke jalutamas. Kuninga lossi ei näinud ja H&M poes ei käinud. Ah jaa, meil ju endal ka nüüd H&M'id.
Jalutasime sadamast umbes 25 minuti kaugusele Karaplani Fältöversten kaubanduskeskusesse, seal sõime, jõime kohvi. Vaatasime purskkaevu ja tänaval kõndivaid koerajalutajaid, igal vähemalt kümme koera kere ümber seotud. Rääkisime memmekesega, kes arvas, et minu läheduses olevad lapsed (Mia, Lisbeth ja Kristjan) on kõik minu omad ja ma olen ikka tubli naine. Hea oli kuulda aga tunnistasin talle, et 2/3 nendest on mu õe Kadri omad.
Tagasi laeva läksime virina, jorina ja huilgamise saatel. Tegin veel nalja, et oleme nagu mustlaslaager. Kompse ja lapsi on rohkem kui ära kanda jõuame. Ise olime väsinud ja lapsed ka. Laevas tegime kõik tubli kolme tunnise uinaku ja ärkasime hea tujuga, et jälle mängima ja diskotama minna, mõned siidrid juua ja hommikul õnnelikuna tagasi koju jõuda.
Ainuke asi millega tahaks norida on see, et kui me koos piletid ostame ja check-in teeme siis miks me ei saa kajuteid kõrvuti. Ok, ehk on kõrvuti palju tahetud aga vähemasti lähestikku? See oli nii tüütu. Ikka tahaks ju kõik koos olla.
Mis õige mustlaslaager see muidu on.
Ei, ja selle üle tahan ka kurta, et me lotoga ei võtnud. Nii väga oleks tahtnud võita.
Aga armastuses on juba õnneks vedanud.
Ja õega on vedanud ja sõbranna Eneliga on ka vedanud. Ja nende lastega ja mu enda omaga.
Rootsi kruiis oli nii tore!
Meie Eneli ja Kadriga otsustasime minna koos lastega. Kolm naist ja neli last.
Ma isegi täpselt ei mäleta kellel see hull idee pähe tuli, et minna ainult lastega ja mehi mitte kaasa võtta aga mindud sai ja oldud sai. Ka tagasi jõudsime. Tore-tore.
Kõik oligi tore, saime Eneliga isegi diskol käidud, Kadri oli kajutis magavate lastega. Jäime küll vaid tunnikeseks aga teate, nii tore oli.
Samuti saime shopatud, saime siidrit juua. Saime kõike, aga natukene ja ainult siis kui lastel ka selleks tuju oli. Või kui nad magasid.
Ai ei, päris kõike ei saanud. Puhata küll ei saanud. Heal juhul sai natukene magada.
Endakohta sain veel teada, et olen vaikselt merehaige. No mitte midagi hullu aga söetabletid peavad alati kaasas olema kui veel merel magada tahan. Ma võtsin kaasa küll igasuguseid rohtusid alates valuvaigistitest kuni allergiaravimiteni aga mitte söetablette. Õnneks mu õde oli paremini ettevalmistunud. Terve lehe krõbistasin ära, et oma soolte puhastumist peatada. See selleks.
Mida ma varem ei teadnud on ka see, et Rootsi kruiis ongi super koht kuhu minna lastega. Seal on neile nii palju tegevust, meeskond on nii tore ja abivalmis. Tõesti oli lausa lust! Lastele jagati igasugust nänni, toimusid diskod ja mängud. Isegi Mial ja Aileenel oli palju tegevust. Mia naeris end lausa hingetuks tantsuplatsil teiste lastega koos tantsides ja värvilisi disko tulukesi taga ajades. Ta oli nii siiralt õnnelik, et mul võttis silma natuke märjaks. No ma olengi selline pehmik. Mis teha.
Rootsis maismaal me palju aega ei veetnud, käisime natuke jalutamas. Kuninga lossi ei näinud ja H&M poes ei käinud. Ah jaa, meil ju endal ka nüüd H&M'id.
Jalutasime sadamast umbes 25 minuti kaugusele Karaplani Fältöversten kaubanduskeskusesse, seal sõime, jõime kohvi. Vaatasime purskkaevu ja tänaval kõndivaid koerajalutajaid, igal vähemalt kümme koera kere ümber seotud. Rääkisime memmekesega, kes arvas, et minu läheduses olevad lapsed (Mia, Lisbeth ja Kristjan) on kõik minu omad ja ma olen ikka tubli naine. Hea oli kuulda aga tunnistasin talle, et 2/3 nendest on mu õe Kadri omad.
Tagasi laeva läksime virina, jorina ja huilgamise saatel. Tegin veel nalja, et oleme nagu mustlaslaager. Kompse ja lapsi on rohkem kui ära kanda jõuame. Ise olime väsinud ja lapsed ka. Laevas tegime kõik tubli kolme tunnise uinaku ja ärkasime hea tujuga, et jälle mängima ja diskotama minna, mõned siidrid juua ja hommikul õnnelikuna tagasi koju jõuda.
Ainuke asi millega tahaks norida on see, et kui me koos piletid ostame ja check-in teeme siis miks me ei saa kajuteid kõrvuti. Ok, ehk on kõrvuti palju tahetud aga vähemasti lähestikku? See oli nii tüütu. Ikka tahaks ju kõik koos olla.
Mis õige mustlaslaager see muidu on.
Ei, ja selle üle tahan ka kurta, et me lotoga ei võtnud. Nii väga oleks tahtnud võita.
Aga armastuses on juba õnneks vedanud.
Ja õega on vedanud ja sõbranna Eneliga on ka vedanud. Ja nende lastega ja mu enda omaga.
Rootsi kruiis oli nii tore!
♡
Comments
Post a Comment