Mõtteid sõbrapäevast ja muudest pühadest
Seoses sellega, et täna on sõbrapäev tulevad mulle jälle meelde need, õnneks üksikud, torisevad inimesed kes ei ole rahul sellega, et sõbrapäev ja ka naistepäev ning halloween on nö. sisserännanud pühad. Nad küsivad, et miks peab nii palju neid mõtetuid pühi olema, jagavad facebookis mingeid naljapilte ja on veendunud, et see on jälle mingi 100% kommerts püha ja no ikka kõik selle püha juures on üldse nii nõme ning võlts kui veel olla saab.
Või no, ma saan aru, kui inimesed seda ja ka halloweeni pidada ei taha aga miks seda vihata ja miks suhtuda halvustavalt inimestesse kes neid päevi tähistavad ja armsaks peavad? Kas inimesed tunnevad, et halloween puksib meie enda kadri- ja mardipäeva välja? Ei tahaks uskuda, sest alati on võimalus ju oma valik teha või kõiki kolme pidada. Või mitte ühtegi neist. Ja lastest kes eelistavad halloweeni Eesti kommikorjamise pühadele saan ma ka aru. Mis kostüümi sa ise valiksid: Ükssarvik, Superman, Mart kelle küüned külmetavad või Kadri kes on näost lumivalge ja pillub teiste põrandatele herneid?
Ja see krõbiseva osa. Ma olen kindel, et kõik pühad on täpselt nii kommerts kui pere selle enda jaoks ise kujundanud on. Kui pere traditsioon on selline, et lapsed saavad ninapeale kolm kilo kommi ja üheksa mänguasja siis on ikka kommerts tõesti. Ja siis ma saan ka aru miks vanemad üritavad pühasid nii palju harvendada kui vähegi võimalik on. Aga siinkohal tuleks mõelda sellele, et meie ise oleme ju need kes loovad oma pere traditsioone ja meie ise õpetame oma lastele seda kuidas elu käib.
Miks mitte teha lihtsalt sõbrapäeva hommikuks südamekujulisi praemune (kui juhtub aega olema), või minna perega õhtul kinno või uisutama. Õpetada oma lastele, et alati ei pea saama kingitusi ja kommi. Saab ka lihtsalt kanda ühesuguseid riideid, mängida koos lauamänge või meisterdada. Lugeda üksteisele raamatuid ette. Teha koos kooki, lasagnet või selfiesid. Luua ise oma pere traditsioonid, täpselt enda võimalustele vastavad ja täpselt enda vajadusi silmas pidades.
Paarikesed võiksid koostada listi tegevustest mis on vaja koos enne järgmist sõbrapäeva ära teha. Unistada võib ju suurelt, näiteks reis Pariisi, salsa kursus, sex on the beach (ja ma ei mõtle seda kokteili), matk rabas, talisuplus, langevarju hüpe, duo massaaž. Samas miks mitte ka peredele samasugune list koostada. Näiteks rongisõidu, jäätisekohviku külastuse, uisutamise, koos küpsetamise ja muu sellise toredaga.
Või tehke viktoriin. Mõelge mõlemad enda kohta kümme küsimust. Need võivad olla lihtsad küsimused nagu "Mis on Silveri lemmik värv?". Aga näiteks ka valikvastustega kui küsimus võib vastajale liiga keeruliseks osutuda. Hästi lõbusad on veel sellised küsimused nagu seal Karl-Erik Taukari shows olid, näiteks "Kellega läheks Mari meelsamini Las Vegasesse? a) Igor Mang b) Mart Helme. "
Meie tähistamegi kõiki pühi just nii suurelt või väikselt nagu parasjagu tuju, raha või aega on. Elus on ju niigi vähe päevi kus end ülesse lüüa ja neist mis on ju lihtsalt peab viimast võtma. Miks siis mitte end ükssarvikuks riietada ning lubada endale tükike kooki ja klaasike mulli.
Head sõbrapäeva! ♡
♡
Või no, ma saan aru, kui inimesed seda ja ka halloweeni pidada ei taha aga miks seda vihata ja miks suhtuda halvustavalt inimestesse kes neid päevi tähistavad ja armsaks peavad? Kas inimesed tunnevad, et halloween puksib meie enda kadri- ja mardipäeva välja? Ei tahaks uskuda, sest alati on võimalus ju oma valik teha või kõiki kolme pidada. Või mitte ühtegi neist. Ja lastest kes eelistavad halloweeni Eesti kommikorjamise pühadele saan ma ka aru. Mis kostüümi sa ise valiksid: Ükssarvik, Superman, Mart kelle küüned külmetavad või Kadri kes on näost lumivalge ja pillub teiste põrandatele herneid?
Ja see krõbiseva osa. Ma olen kindel, et kõik pühad on täpselt nii kommerts kui pere selle enda jaoks ise kujundanud on. Kui pere traditsioon on selline, et lapsed saavad ninapeale kolm kilo kommi ja üheksa mänguasja siis on ikka kommerts tõesti. Ja siis ma saan ka aru miks vanemad üritavad pühasid nii palju harvendada kui vähegi võimalik on. Aga siinkohal tuleks mõelda sellele, et meie ise oleme ju need kes loovad oma pere traditsioone ja meie ise õpetame oma lastele seda kuidas elu käib.
Miks mitte teha lihtsalt sõbrapäeva hommikuks südamekujulisi praemune (kui juhtub aega olema), või minna perega õhtul kinno või uisutama. Õpetada oma lastele, et alati ei pea saama kingitusi ja kommi. Saab ka lihtsalt kanda ühesuguseid riideid, mängida koos lauamänge või meisterdada. Lugeda üksteisele raamatuid ette. Teha koos kooki, lasagnet või selfiesid. Luua ise oma pere traditsioonid, täpselt enda võimalustele vastavad ja täpselt enda vajadusi silmas pidades.
Paarikesed võiksid koostada listi tegevustest mis on vaja koos enne järgmist sõbrapäeva ära teha. Unistada võib ju suurelt, näiteks reis Pariisi, salsa kursus, sex on the beach (ja ma ei mõtle seda kokteili), matk rabas, talisuplus, langevarju hüpe, duo massaaž. Samas miks mitte ka peredele samasugune list koostada. Näiteks rongisõidu, jäätisekohviku külastuse, uisutamise, koos küpsetamise ja muu sellise toredaga.
Või tehke viktoriin. Mõelge mõlemad enda kohta kümme küsimust. Need võivad olla lihtsad küsimused nagu "Mis on Silveri lemmik värv?". Aga näiteks ka valikvastustega kui küsimus võib vastajale liiga keeruliseks osutuda. Hästi lõbusad on veel sellised küsimused nagu seal Karl-Erik Taukari shows olid, näiteks "Kellega läheks Mari meelsamini Las Vegasesse? a) Igor Mang b) Mart Helme. "
Meie tähistamegi kõiki pühi just nii suurelt või väikselt nagu parasjagu tuju, raha või aega on. Elus on ju niigi vähe päevi kus end ülesse lüüa ja neist mis on ju lihtsalt peab viimast võtma. Miks siis mitte end ükssarvikuks riietada ning lubada endale tükike kooki ja klaasike mulli.
Head sõbrapäeva! ♡
 |
| Selfie peale Mia esimest telkimist :) |
♡
Comments
Post a Comment