Magab, ei maga

Mia magamisega on hetkel väga kahtlased lood. Vähe sellest, et ta enam kärus magada ei taha on meil mõnel päeval ka tükk tegemist, et ta voodis magama saada.

Mõnel päeval ei maga ta peaaegu üldse... Või no magab küll aga väga kehvasti jääb magama ja nii lõuna- kui ka ööuni on hästi rahutud. Teisel päeval jääb ta põhimõtteliselt keset mänguväljakut suvalisel kellaajal magama ja laseb veel öösel ka 12 tundi und otsa.

Täna on kahjuks üks neist esimesena kirjeldatud päevadest.

Tavalise kella kaheteistkümne asemel sain ma ta magama alles kell kaks. Kella kaheteistkümnest hakkasime juba titasid magama panema, mõmmi laulu ümisema ja voodis raamatut vaatama. Siis oli äkitselt vaja tal pissile minna. No kuidas ma keelan lapsel pissile minna. Läksime pissile, tilkagi ei tulnud.

Läksime voodisse tagasi ja vaatasime raamatut edasi. Vahepeal pakkusin, et paneme raamatu ära ja laulame mõmmi laulu. Aga ei, see ei sobinud. Siis tuli Mial korraga nii suur joogijanu, et lausa köhima ajas. Palusin tal voodis oodata ja tõin vett. Mia jõi vett ja lasi sama hooga ka selle pissi, mis potti ei jõudnud, meile linadevahele. Roniseme voodist välja, panin lapse potile, vahetasin voodipesu,  pesin lapse puhtaks, panin mustad asjad pesema ja kutsusin lapse tagasi voodisse. Aga vastuseks sain ainult konkreetse EI.

Hästi. Pakkusin, et vaatame siis diivanil raamatut edasi. Mia oli nõus ja mõne aja pärast hakkas ta juba nokkima, ja jäigi justkui magama. Ma olin juba nii õnnelik. AGA siis ma sättisin oma kätt millimeetri mugavamasse asendisse ja klõps, Mial olid jälle silmad lahti.

Nüüd pakkusin talle uuesti, et läheme voodisse raamatut vaatama. Ta oli nõus, haaras pusle kaasa. Mia pani puslet kokku ja mina hakkasin kõva häälega Kaspari lugusid lugema. Kui pusle oli koos tuli ta minuga koos raamatut vaatama. Esialgu ta rähkles ja tahtis kiiremini lehte keerata aga ma proovisin nii monotoonselt lugeda kui vähegi võimalik. Samuti vältisin sõnu nagu TV, telekat vaatama, sööma, kommi sööma, jooma. Mia kuulas ja kuulas ja vajus lõpuks magama. Ohh, selline kergendus. Ma ei julgenud tükk aega liigutada.

Loodan, et ööunne saame ta täna lihtsamalt.
Või siis ehk homme on lihtsam päev. Või ülehomme.

No, või küll lõpuks need lihtsamad päevad ka tulevad.
Tulevad ju?



Comments

  1. Tuttav saaga... Tulevad küll lihtsamad päevad. Ausõna ilma aukudeta. Mu õetütrega tulid siis, kui mõistust rohkem oli, kolmepoole-neljaselt, oli lihtsam lõuna- ja ööunne panna. Ja minu omaga tulid siis, kui kolmeselt enam ei pannud lõunaunne. Oligi kaheksast kaheksani üleval. Õhtul oli ka tantsu vähem. Ja mingeid jonnituure väsimusest ei ole olnud ei kolmeselt ega pärast seda päevasel ajal, ei mingit märki, et vajaks seda päevast und. Samas mu õetütar ilmselgelt vajas ja magaski lõunaund kuueseni välja. Kids.

    Ja no kui mitte varem, siis tulevad lihtsamad päevad siis, kui nad ülikooli või niisama oma elu peale lähevad. Kellele sa ikka neid närvirakke söödad, kui oma armsale lapsele :D ära süüakse need elu jooksul niikuinii!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, ma otsustasin ka, et proovin mitte suruda ja vaatan kas peab terve päeva ka üleval vastu. Ja kui talle nii rohkem meeldib siis vist on otsustatud. Kuluvad närvirakud mul vähema haaval natuke aga jaa, ma olen ka nõus, et kui neid kellegi peale kulutada siis ikka oma lapse :D

      Delete

Post a Comment