Naistepäevast ja armastusest

Täna on naistepäev. Kindlasti ei armasta meie mehed meid täna rohkem kui ülejäänud päevadel aastas, aga kindlasti ka vähem mitte. Võtame aga lilled naeratades vastu ja ütleme aitäh! Mina tellisin endale nagu ka eelmisel aastal vitsakimbu, et see vette panna ja rohelisi lehekesi ootama hakata.

Ma tegelikult mõtlesin täna õues jalutades pika ja emotsionaalse postituse välja sellest kuidas mitte keegi ei tohiks kannatada armastuse käes ja, et oskus suhe õigel hetkel lõpetada on tihti tervislik mõlemale osapoolele. Mõnikord on lihtsalt vaja käia pikem tee ja teha rohkem peatusi, et jõuda õigesse sihtkohta. 

Hetkel olen ma seda postitust kirjutanud juba üle kahe tunni. Jutt ei jookse mitte kuidagi, meeles ka enam ei ole millest täpselt päeval mõtisklesin. Muudkui kirjutan ja kustutan ja kirjutan ja kustutan. Vahepeal tõmbasin diktofoni äpi ka, et tulevikus sellist jama vältida.

Lõpetan nüüd selle punnitamise ära ja lisan siia veel mõned pildid endale kõige olulisemast naisest, iseendast. 

Ja lõpetame naistepäeva puhul ära kõik suhted mis ei vii mitte kuhugi ning peame alati meeles seda, et kui oleme koos inimestega kes meid armastavad, ausatavad ja s*tal päeval mõne hea nalja räägivad siis ei saa meil väga hullusti minna. Ükskõik mis elul ka varuks ei ole.

Hoiame iseennast ja head asjad hakkavad juhtuma!

NB! Kui sul on karmaga mõned jamad klattida siis homme saad veel kaasa lüüa aktsioonis Solidaarne Naistepäev. 

Kõik fotod Kaija Niiler (Instagram: @kaijaniiler)

♡