Kokos näo- ja huulekaitse ning deodorant ehk kuidas ma teada sain mis asi on bergamot
Siis kui ma endale sobivat deodoranti otsima hakkasin (ammu-ammu) olid mu nõudmised sellele veel üsna väikesed. Deodorant pidi olema julmusevaba ja hea. Kõik. Lihtsalt hea ja julmusevaba.
Väga palju neid läbi proovida ei olegi ma jõudnud, sest deodorandid kestavad ju niiiiii kaua. Ja mul ei luba süda ühtegi kasutuskõlblikku asja lihtsalt minema ka visata. Isegi kui ta väga hea ei ole või ei lõhna kõige paremini. Või kui lõhnab lausa halvasti. Ära kasutan ta ikka, kui ta juba ostetud ja koju veetud sai.
Olen ühe meeste deodorandi ka ära kasutanud, sest Silver selles igal-juhul-kasutan-ära aktsioonis kaasa ei tee. Ta ütleb, et paneme kappi nii-öelda varuks. Aga mina tean seda varu. Kui ära hakkame kolima siis liigub see varu kolinal prügikasti.
Ja ma ei ole enam nii nõus, ehk ma kasutan ära ka Silveri jäägid... Miale mittesobivad kreeme kasutan ju juba ammu. Hahhhaaa, olengi selline jäägikasutaja, mis teha aga vähemalt #proud. ✌
Viimati kasutasin ma Lush tahket deodoranti Aromaco, mis peaks kirjade järgi lõhnatu olema. Lõhnatu ta aga kindlasti ei ole, sellel on väga tugev seebi või vanakooli kreemi lõhn. Alguses häiris mind selle lõhn väga. Isegi väga-väga aga näe, nii ära harjusin. Lõpuks enam ise seda ei tundnud. Aga ma arvan, et teised ikka tundsid. Aga noh, mis seal ikka, ma vähemalt ei haisenud.
Eelmisel nädalal sain ma kätte Pure Cosmetics Eesti paki. Lisaks muudele põnevate asjadele olid seal pakis ka Kokos deodorant ning näo- ja huulekaitse.
Kui ma paki avasin, siis see deodorant reaalselt helendas seal sees! Ajaga on mu nõudmised kosmeetikale kasvanud ja see, mida mu silmad nägid, tegi tuju väga heaks. Biolaguneva ümbrisega julmusevaba ja vegan deodorant, mis on toodetud Eestis.
Lisaks sellele, et olin selle deodorandi pakendist sügavas vaimustuses, oli mulle see nimi "Kokos" ka vegan kosmeetika grupist ning Instagramist meelde jäänud. Ja ma olin vaid häid sõnu kuulnud, olin väga lootusrikas.
Kui ainult minu puhul see ka töötaks, oli mu esimene mõte.
Ja õnneks töötab. Hea on.
Mulle saadeti proovimiseks bergamot-laimi lõhnaline deodorant. Ma, ausalt öelda, ei teadnud mis asi on bergamot aga õnneks aitas sõber Google jälle hädast välja: "Bergamot sarnaneb sidruniga, kuid on pirnikujuline". Vot.
Sõber Google lõhna ju küll edasi ei anna aga ok. Kui ta mingi tsitruseline on, siis oskan ju enam-vähem aimata. Ja tõesti, see deodorant lõhnab väga värskelt ja mõnusalt. Ja, muide, ma olen täpselt seda sama lõhna minevikus juba tundnud, aga ei tea kus. Äkki Kalevi pirni karamellid lõhnavad sama moodi... Ma pole kindel...
Ok. Tagasi olevikku.
Esialgu oli mulle hästi harjumatu, et see deodorant on väga kõva. Mu eelmine Lushi deodorant oli jälle harjumatult pehme ja tänu sellele läks seda korraga palju ning ka riided said kokku. Kokos riietele märgatavaid jälgi ei jäta. Ma musti särke ei kanna aga hõõrusin sellega oma musta puuvillasest kangast poekotti. Veidi pudi ajas aga selle sai kergesti maha pühkida.
Ja kaenla alla pannes seda pudi ei tule, kui siis õige vähe. Oluline on seda deodoranti määrida nii, et paned esmalt selle vastu nahka, siis ootad kaks sekundit, et deodorant naha soojusega natuke soojeneks ning alles siis tõmbad. Ma esialgu ei teinud nii, rapsisin ja hõõrusin ja siis tundus see isegi ebameeldivalt kõva ning ajas puru ka päris palju. Aga õnneks on elu õpetanud, et kui midagi ei toimi nagu vaja, on kasulik hetkeks pilk kasutusjuhendile heita. Nii tegin ka siin. Aitas.
Näo- ja huulekaitset kasutan ma tavalise huulepalsamina ja selle ainuke miinus on see, et see ei ole vegan. Või noh, miinuse pojake, sest miinuseks on seda vist palju nimetada. Ainukene mitte vegan komponent on pulgas mesilasvaha ja see on ühtlasi ka kõige levinum huulepalsamite koostisosa.
Muidu jälle, 100% looduslik, biolagunevas pakendis, UV kaitsega, põletikuvastane, antiallergiline ja oi-oi kui mõnusa astelpaju lõhnaga. Ma mäletan, et kui ma kunagi restoranis "Kaerajaan" töötasin ja jäätist astelpajumoosiga serveerisin, siis ei saanud ma aru, miks inimesed midagi nii jälki söövad.
Õnneks on mu maitsemeeled ajas arenenud.
Aaa, ja kindlasti on see pulk super ka nina hooldamiseks nohu ajal. Ma ei ole küll veel proovinud aga tunne on selline, et see on selleks asjaks õige vahend. Kui järgmine kord nohu on, siis proovin ära.
Aga lõpetuseks ütlen, et eelista Eestimaist ja eelista biolagunevat ja tore, et selle loo kirjutamine mulle ka natuke õpetlik oli. Sain ju teada mis on bergamot.
Et me iga päev midagi uut õpiks!
Väga palju neid läbi proovida ei olegi ma jõudnud, sest deodorandid kestavad ju niiiiii kaua. Ja mul ei luba süda ühtegi kasutuskõlblikku asja lihtsalt minema ka visata. Isegi kui ta väga hea ei ole või ei lõhna kõige paremini. Või kui lõhnab lausa halvasti. Ära kasutan ta ikka, kui ta juba ostetud ja koju veetud sai.
Olen ühe meeste deodorandi ka ära kasutanud, sest Silver selles igal-juhul-kasutan-ära aktsioonis kaasa ei tee. Ta ütleb, et paneme kappi nii-öelda varuks. Aga mina tean seda varu. Kui ära hakkame kolima siis liigub see varu kolinal prügikasti.
Ja ma ei ole enam nii nõus, ehk ma kasutan ära ka Silveri jäägid... Miale mittesobivad kreeme kasutan ju juba ammu. Hahhhaaa, olengi selline jäägikasutaja, mis teha aga vähemalt #proud. ✌
Viimati kasutasin ma Lush tahket deodoranti Aromaco, mis peaks kirjade järgi lõhnatu olema. Lõhnatu ta aga kindlasti ei ole, sellel on väga tugev seebi või vanakooli kreemi lõhn. Alguses häiris mind selle lõhn väga. Isegi väga-väga aga näe, nii ära harjusin. Lõpuks enam ise seda ei tundnud. Aga ma arvan, et teised ikka tundsid. Aga noh, mis seal ikka, ma vähemalt ei haisenud.
Eelmisel nädalal sain ma kätte Pure Cosmetics Eesti paki. Lisaks muudele põnevate asjadele olid seal pakis ka Kokos deodorant ning näo- ja huulekaitse.
Kui ma paki avasin, siis see deodorant reaalselt helendas seal sees! Ajaga on mu nõudmised kosmeetikale kasvanud ja see, mida mu silmad nägid, tegi tuju väga heaks. Biolaguneva ümbrisega julmusevaba ja vegan deodorant, mis on toodetud Eestis.
Lisaks sellele, et olin selle deodorandi pakendist sügavas vaimustuses, oli mulle see nimi "Kokos" ka vegan kosmeetika grupist ning Instagramist meelde jäänud. Ja ma olin vaid häid sõnu kuulnud, olin väga lootusrikas.
Kui ainult minu puhul see ka töötaks, oli mu esimene mõte.
Ja õnneks töötab. Hea on.
Mulle saadeti proovimiseks bergamot-laimi lõhnaline deodorant. Ma, ausalt öelda, ei teadnud mis asi on bergamot aga õnneks aitas sõber Google jälle hädast välja: "Bergamot sarnaneb sidruniga, kuid on pirnikujuline". Vot.
Sõber Google lõhna ju küll edasi ei anna aga ok. Kui ta mingi tsitruseline on, siis oskan ju enam-vähem aimata. Ja tõesti, see deodorant lõhnab väga värskelt ja mõnusalt. Ja, muide, ma olen täpselt seda sama lõhna minevikus juba tundnud, aga ei tea kus. Äkki Kalevi pirni karamellid lõhnavad sama moodi... Ma pole kindel...
Ok. Tagasi olevikku.
Esialgu oli mulle hästi harjumatu, et see deodorant on väga kõva. Mu eelmine Lushi deodorant oli jälle harjumatult pehme ja tänu sellele läks seda korraga palju ning ka riided said kokku. Kokos riietele märgatavaid jälgi ei jäta. Ma musti särke ei kanna aga hõõrusin sellega oma musta puuvillasest kangast poekotti. Veidi pudi ajas aga selle sai kergesti maha pühkida.
Ja kaenla alla pannes seda pudi ei tule, kui siis õige vähe. Oluline on seda deodoranti määrida nii, et paned esmalt selle vastu nahka, siis ootad kaks sekundit, et deodorant naha soojusega natuke soojeneks ning alles siis tõmbad. Ma esialgu ei teinud nii, rapsisin ja hõõrusin ja siis tundus see isegi ebameeldivalt kõva ning ajas puru ka päris palju. Aga õnneks on elu õpetanud, et kui midagi ei toimi nagu vaja, on kasulik hetkeks pilk kasutusjuhendile heita. Nii tegin ka siin. Aitas.
Näo- ja huulekaitset kasutan ma tavalise huulepalsamina ja selle ainuke miinus on see, et see ei ole vegan. Või noh, miinuse pojake, sest miinuseks on seda vist palju nimetada. Ainukene mitte vegan komponent on pulgas mesilasvaha ja see on ühtlasi ka kõige levinum huulepalsamite koostisosa.
Muidu jälle, 100% looduslik, biolagunevas pakendis, UV kaitsega, põletikuvastane, antiallergiline ja oi-oi kui mõnusa astelpaju lõhnaga. Ma mäletan, et kui ma kunagi restoranis "Kaerajaan" töötasin ja jäätist astelpajumoosiga serveerisin, siis ei saanud ma aru, miks inimesed midagi nii jälki söövad.
Õnneks on mu maitsemeeled ajas arenenud.
Aaa, ja kindlasti on see pulk super ka nina hooldamiseks nohu ajal. Ma ei ole küll veel proovinud aga tunne on selline, et see on selleks asjaks õige vahend. Kui järgmine kord nohu on, siis proovin ära.
Aga lõpetuseks ütlen, et eelista Eestimaist ja eelista biolagunevat ja tore, et selle loo kirjutamine mulle ka natuke õpetlik oli. Sain ju teada mis on bergamot.
Et me iga päev midagi uut õpiks!
♡
Comments
Post a Comment