Täiuslikult kasutu päev, peaaegu
Tänane päev kestis nii kaua.
Me tegime kõike aeglases tempos. Veidi uimaselt ja päeva nautides.
Vähemalt seda päeva osa, mis algas kuskil kella kümnest. Enne seda jõudsime me Silveriga kookospähkli avamise pärast tülli minna. Ma olin veits mühakas. Silver uuristas ilusasti augud pähklisse ja kallas parajasti kookosest vett välja, kui ma kööki astusin ja lajatasin, et mina seda küll ei joo. Ja lisasin veel, et ta ikka vaadaku, mis tutikarvad seal sees ulbivad.
No, ei olnud tutikarvad, kookose karvad olid. Kallis Mari, enne mõtle ja siis alles ütle. Või khmm, enne mõtle ja alles siis hüüata üliemotsionaalselt ja süüdistava häälega.
Ok. Veits mossitasime, siis ma vabandasin ning me leppisime ära.
Ülejäänud päeva nautisime me täiega.
Ja ka hoolimata hommikusest viperusest jõudsime me palju teha.
Mina jõudsin üksi poodlemas käia. Ma küll ei ostnud peaaegu mitte midagi aga ma vähemalt käisin. Trammis, teel koju, õiendas minuga üks rotiga parm. Jah, elusa rotiga. Rott oli nunnu, parm haises. Ja ma ei saanud aru mida ta õiendas. Kehitasin õlgu ja mõtlesin veel, et teinekord on täitsa hea keelt mitte osata.
Mia ja Silver käisid samal ajal tõuksimas, mänguväljakul ja purskaevudes solberdamas. Lõunat otsustasime pargis süüa, söögi võtsime ühest Vietnami söögikohast. Väga maitsev oli! Kodust võtsin kaasa jääteed ja magustoiduks marju. Me pidasime maha täiusliku pikniku koos hea toidu, palli- ja murumängudega.
Kui olime juba piisavalt ülekuumenenud, loivasime koju. Kodus uimerdasime edasi. Käisime jahedas vannis, istutasime oma tutikad sidrunipuud ümber ja lõpuks läks Silver juuksurisse. Mina hakkasin Miat magama sättima.
Ja nii see õhtu kohale jõudis... aeglaselt aga kindlalt.
Õhtul vastasin ma mõnele meilile, nüüd kirjutan blogi. Silver lõikas endale t-särkidest maikasid ja nüüd istub, uus maika seljas, ja mängib mingit lärmakat arvutimängu.
Noh, aga milleks muuks need reede õhtud siis mõeldud ongi? Ikka tsillimiseks, puhkamiseks ja nautimiseks.
Aaa ja miks Silver üldse terve päeva kodus oli? Reede ju!? Aga selle pärast, et ta lendab juba pühapäeva varahommikul Eestisse. Ja mina ise palusin tal võtta võimalusel ka reede vabaks. Ikka selleks, et rohkem koos olla. Ja mitte selleks, et õiendada kookospähkli avamise pärast.
Rohkem mõtlemist, vähem ütlemist!
Ja kasuta ikka päiksekreemi ka!
Me tegime kõike aeglases tempos. Veidi uimaselt ja päeva nautides.
Vähemalt seda päeva osa, mis algas kuskil kella kümnest. Enne seda jõudsime me Silveriga kookospähkli avamise pärast tülli minna. Ma olin veits mühakas. Silver uuristas ilusasti augud pähklisse ja kallas parajasti kookosest vett välja, kui ma kööki astusin ja lajatasin, et mina seda küll ei joo. Ja lisasin veel, et ta ikka vaadaku, mis tutikarvad seal sees ulbivad.
No, ei olnud tutikarvad, kookose karvad olid. Kallis Mari, enne mõtle ja siis alles ütle. Või khmm, enne mõtle ja alles siis hüüata üliemotsionaalselt ja süüdistava häälega.
Ok. Veits mossitasime, siis ma vabandasin ning me leppisime ära.
Ülejäänud päeva nautisime me täiega.
Ja ka hoolimata hommikusest viperusest jõudsime me palju teha.
Mina jõudsin üksi poodlemas käia. Ma küll ei ostnud peaaegu mitte midagi aga ma vähemalt käisin. Trammis, teel koju, õiendas minuga üks rotiga parm. Jah, elusa rotiga. Rott oli nunnu, parm haises. Ja ma ei saanud aru mida ta õiendas. Kehitasin õlgu ja mõtlesin veel, et teinekord on täitsa hea keelt mitte osata.
Mia ja Silver käisid samal ajal tõuksimas, mänguväljakul ja purskaevudes solberdamas. Lõunat otsustasime pargis süüa, söögi võtsime ühest Vietnami söögikohast. Väga maitsev oli! Kodust võtsin kaasa jääteed ja magustoiduks marju. Me pidasime maha täiusliku pikniku koos hea toidu, palli- ja murumängudega.
Kui olime juba piisavalt ülekuumenenud, loivasime koju. Kodus uimerdasime edasi. Käisime jahedas vannis, istutasime oma tutikad sidrunipuud ümber ja lõpuks läks Silver juuksurisse. Mina hakkasin Miat magama sättima.
Ja nii see õhtu kohale jõudis... aeglaselt aga kindlalt.
Õhtul vastasin ma mõnele meilile, nüüd kirjutan blogi. Silver lõikas endale t-särkidest maikasid ja nüüd istub, uus maika seljas, ja mängib mingit lärmakat arvutimängu.
Noh, aga milleks muuks need reede õhtud siis mõeldud ongi? Ikka tsillimiseks, puhkamiseks ja nautimiseks.
Aaa ja miks Silver üldse terve päeva kodus oli? Reede ju!? Aga selle pärast, et ta lendab juba pühapäeva varahommikul Eestisse. Ja mina ise palusin tal võtta võimalusel ka reede vabaks. Ikka selleks, et rohkem koos olla. Ja mitte selleks, et õiendada kookospähkli avamise pärast.
Rohkem mõtlemist, vähem ütlemist!
Ja kasuta ikka päiksekreemi ka!
♡
Comments
Post a Comment