Kuidas me Kalju-laval käisime, jäneseid nägime, jazzi kuulasime ja naerda saime

Rebast nägime ka. Hiljem koju sõites, Riisipere-Haiba tee peal.

Aga algusest.

Kõik algas sellest, et ma sain pakkumise teha koostööd Kalju-lavaga.

Suur oli mu rõõm, sest elutee on mind ühe korra varem ka sinna kontserti nautima viinud, ja juba siis armusin ma selle lihtsusesse, soojusesse ja mõnusasse olekusse.

Kas sa oled Kalju-laval käinud?

No, kui ei, siis mina soovitan kindlasti minna.


Ah, et miks või?

Esiteks sellepärast, et seal on auto parkimiseks maa ja ilm ruumi. Kõik autod mahuvad kenasti ära, ja pärast voolavad kenasti ka 10-15 minutiga minema. Keegi ei närvitse, tuutuda ega pahurda. Juba eelmisel korral mõtlesin seda, et huvitav, kas kogu see hea aura mõjub inimestele nii, et isegi teised juhid ei suuda närvi ajada. Või siis käib seal lihtsalt keskmisest intelligentsem publik, mine võta kinni.

Teiseks sellepärast, et seal on väga kenad wc-d. Tundub kentsakas, et ma selle välja toon? Aga no, proovi ise 0.3-se põiega kaks tundi kontserdil olla. Ehk veel natuke siidrit luristada ja siis avastada, et pead kontserdi lõpus Toi-toi plastputkasse pissile minema. Ei, aitäh!

Ühesõnaga, kõik kellel on sama väike põis kui mul, siis minge Kalju-Lavale, ja te ei kahetse. Ka kontserdi lõpus on kempsud puhtad, vesi käib peale, paberit jätkub, käsi saab pesta ja hais ei tapa ära. Vaade on ka wc aknast hea, kui see oluline peaks olema. Ja nii palju ruumi on ka kabiinis, et kui laps ei taha üksi õues oodata, siis mahub tema ka sinna nii ootama, et ei lähe potile, prügikastile või teab mis jamale veel vastu, mis wc-des leiduda võib.

Kolmandaks. Kalju-Laval korraldatakse väga palju lahedaid kontserte. Meie käisime eile Saller Rock’n’Jazz'i vaatamas.

Kui ma oleksin veel augustikuu ka Eestis, siis tahaksin ma kindlasti Dagö ka ära vaadata. Ja lastega sinna Laule ja lugusid loomadest üritusele minna. Ma olen väga suur Turovski fänn! Ja no, Saatpalu meeldib ka keskmisest rohkem... Aga mis teha, pidin Salleri ja Tafenauga leppima. Hahhha ja no, ei kahetse absoluutselt. Väga humoorikas, vaba, ladus, lõbus ja hoogne kontsert oli. Vahele ikka ka melanhooliat ja mõtlikku romantikat... Midagi kõigile. Ja midagi hingele ja kehale ka, sest jala sai ikka korralikult tatsuma.

Neljandaks võib Kalju-lavale julgelt kogu perega minna.
Meie läksime kohale 1.5 tundi enne kontserti algust ja see ei olnud liiga vara. Meil oli vaja enne kontserdi algust kõik jänesed, kitsed ja haned üle vaadata, kiikumas käia, liivakastis mõni kook ehitada, proovida köiel kõndida, krokodilli varitseda, autosid vaadata, süüa, pissil käia, veel liivakastis mängida, mängumajas suppi keeta, veel jäneseid vaadata... Ja alles siis, kümme minutit enne kontserti algust, saime me aega maha istuda, hinge tõmmata ja head muusikat nautida.

Viiendaks, seal võib loteriiga vedada. Nagu meil eile vedas. Kohapeal saab endale loteriipileti osta (€1/tk). Meie olime seitsmekesi ja otsustasime, et investeerime lotosse €7. Hästi tegime, sest võitsime lausa kahe piletiga. Selle seitsme euro eest naeratas loosiõnn mu õele Tanel Padari kontserti pääsme näol ja tema abikaasale perepileti näol. Ühesõnaga, tasus investeerida.

Kuuendaks plussiks on see, et seal on võimalik normaalselt süüa. Avatud on päris mitu putkat. Meie sõime sooja söögi putkas ja tõesti maitsev söök oli. Proovisime soolakurki (juba eelmisest aastast mäletasin, et see on megahea!), suitsukala (mis oli ülimaitsev!), friikaid, šašlõkki ja rabarberi kooki.

Kooke oli seal väga palju valida, aga mu magusasoolikas ärkas ülesse alles päris kontserti lõpus ja suurem osa neist koogikestest olid selleks ajaks juba kuskile kondama läinud. Aga tõesti hea rabarberikook oli, kõva põhjaga aga muidu pehme. Ostsin kaks tükki, aga ise sain kaks ampsu. Lisbeth ja Mia tegid puhta töö. Janar sõi šašlõkki, ma küsisin kuidas on, ta vastas hea. Ma täpsustasin, et kas hea või normaalne. Ta ütles, et väga hea on! Järgmisel korral proovime kindlasti pitsa ka ära!


Jah, täpselt nii rahule jäime meie oma eilse pere väljasõiduga Kalju-lavale.

Ok, ilm oleks võinud parem olla. Meil olid küll joped seljas ja pleedid kaasas aga ikka kiskus õhtul jahedaks, varbad hakkasid külmetama.
Kadri oli kuskilt lugenud mingit teemakohast nalja, et eile kõrvetasin õlad ära, täna külmetan varbad ära. Ja täpselt nii ju see selle aasta suvi ongi. Kunagi ei tea, mida selga panna, kaasa pakkida või juurde osta.

Ja ma alati mõtlen selliseid kontserte vaadates, et nii äge oleks laulda osata... Ma arvan, et ma oleksin päris hea laulja, kui ma laulda oskaks. Loogiline, eks. Aga no, vähemalt mingit pilli võiks ju ikka osata mängida.  Näiteks kajon trumme või bass saksofoni.

Aaa... Ja ainult üks asi on Kalju-laval halb... Ja see halb on ka kokkuvõttes hea.

See on interneti levi.

Mis muud, kui soojalt riide, pere kasa ja kontserte nautima!






















Kommentaarid