Isadepäeva tsill

Tänasel isadepäeva hommikul sain hoopis mina magada nii kaua kui ise tahtsin. Seda küll teps mitte isadepäevaga seoses. Me teeme Silveriga alati nii, et ühel nädalavahetuse päeval saab üks ja teisel teine hommikul oma une täis magada. Täna oli täiesti juhuslikult minu kord.

Magada on tore küll, aga see, kes esimesena ärkab ei ole nii tore olla. Kui Mia ärkab muidu kuskil kella kaheksa-poole üheksa ajal, siis nädalavahetustel millegipärast on ta juba kell seitse-pool kaheksa üleval. 

Ei tea, kas meie kiusamiseks? 

Magasin kella kümneni, kui ärkasin olid pannkoogid laual ja kuum kohv hetkega valmis. Silver ütles, et nad juba nii väga ootasid, et ma ärkaks. I know the feeling. 

Kallistasin neid ja tänasin, et nad mul end välja puhata lasid. 

Kutsusin Mia ja me tõime mitte väga hästi pakitud pakikese Silverile isadepäevaks. Pakis oli t-särk ja kaart. Mia joonistatud kaart ja minu tellitud t-särk. Ja siis me sõime ja siis me tsillisime. 

Oi, me tsillisime pikalt. 

Meie tsillimine on selline, et meie lösutame Silveriga diivanil ja väike Mia toob meile asju, millega mängida. Puslesid, arstikomplekti, klotsid või värviraamatud. Või need kõik korraga. Siis me ühe käega mängime ja teise käega puhkame. Või rüüpame kohvi. Ja nii mõnus on olla, laps on rõõmus ja hing on rahul.

Ja kokkuvõttes me täna ainult tsillisime, käisime poes ja sõime. Koristada tahtsime ka, aga ka seda eriti ei teinud, sest tegelikult oleme me kõik veidi haiged. Mial on nina tatine, minul on kurk lihtsalt niiiiii valus ja Silveril on ribid haiged. 

Miks? Käis kaklemas. Ei, tegelt ei käinud, kukkus mänguväljakul. Hahhha, jep. Aga, eks ka superkangelastel juhtub. 

Aga ma loodan, et sul oli ka vahva isadepäev ja et sa pidasid oma isa meeles, mõtlesid ta peale, kui said, siis kallistasid teda. Rääkisid temaga ja kuulasid teda, vajadusel andsid talle andeks, ja vajadusel palusid temalt andeks. 

Musid ja tsau! ♥ 

♡