Kuidas ma ka Miat kekkonnasõbralikumalt riietada püüan ja kiirmoekette väldin
Enda riietega on päris lihtne eks. Enam ei kasva ja oskame asju enam-vähem hoida ka. Ja lisaks - ise ostame, ise maksame, ise teame. Kuidas aga lapsele natukene mõistlikumalt riideid valida ja mitte kohe mõnda kiirmoeketti võimalikult odavaid riideid poodlema suunduada.
Mõned mõtted, mis on mind aidanud paremate valikute tegemisel:
1. Ma ostan Miale kasutatud riideid. Facebook Marketplacest või kasutatud riiete poodidest. Lisaks keskkonna säästmisele on see arvestatav sääst ka rahakotile, aga muidugi peal olema kannatust ja aega.
2. Ma vaatan mööda väikestest plekkidest ja augukesed nõelun kinni. Riiete nõelumine 21. sajandil tundub kentsakas? Ok, olen rõõmuga kentsakas, aga ühe väikse augukese pärast ma veel riideid maha ka ei kanna. Isegi, kui see auguke juhtub olema kuskil väga nähtavas kohas, siis liivakasti ja koju käib küll. Sama plekikestega, mida eemaldi eemaldada ei suuda. Kel head plekieemaldit vaja on, siis siit saab, ja noh, vana hea sapiseep aitab ju ka peaaegu alati hädast välja.
3. Ma ei häbene küsida sõbrannalt/sugulaselt/tuttavalt, mis ta oma lapsele väikseks jäänud riietega teeb. Tihti on inimesed hädas koju kogunevate riietega ning annavad need ära väga väikese raha eest või päris tasuta. Kõige hullem, mis mulle vastata võidakse on see, et need antakse kuskile-kellelegi juba ära või müüakse kuskil maha.
4. Ma pakun ise Miale väikseks jäänud riideid/asju. Kui ma Eestis proovisin osad asjad ka maha müüa ja nende pealt väikse kopika teenida, siis siin ma seda teha ei taha. Ja nii leidsin ma hoopis ühe ema, kellele kätte kõik Mia asjad lähevad, tema sorteerib sealt oma poisile sobivad asjad välja ja annab siis ülejäänud järgmisele (plikside) emale edasi.
5. Kui võimalik ostan kohalikku toodangut, sest support your local. Esialgu kallina tunduvad rõivad peavad tihti kauem vastu ja näevad pikemalt korralikud välja. Alati jälgin ka soodukaid ja ostan võimalusel ära ka asju mõned kuud ette mõeldes.
6. Kasutan kapselgarderoobis kasutatavat kokkusobimise põhimõtet. Ma ei armasta Miat liiga kirjult riietada. Tal on kirjusid riideid, aga ma jälgin alati, et nendele oleks tasakaaluks ka ühevärvilised t-särgid, retuusid jne. Paljud asjad ostan ka mustad, valged või triibulised, sest need värvid lähevad pea kõigega kokku ja on kenasti ka omavahel sobitatavad. Vaatan, et ühe paari pükstega sobiks kanda palju erinevaid pluuse-pusasid jne.
7. Ostan suurema suuruse, sest siis on selle asja kandmisaeg tunduvalt pikem.
8. Ma tegin endale selgeks, kui palju Mial päriselt riideid vaja on ja kui suur osa neist niisama sahtlis seisis. Siin oli mulle väga suureks abiks Marie Kondo meetod riiete voltimisel ja kappi paigutamisel!
9. Ostan asju juurde ainult siis, kui neid päriselt vaja on. Laste asjad on ilusad ja nunnud ja toredad. Soodukad on ahvatlevad, aga ostes ainult vajaduspõhiselt jääb mul esiteks tunduvalt rohkem raha alles ja teiseks saavad ka juba olemasolevad asjad rohkem kasutust.
10. Ja viimane. Masina ja oskuste olemasolul õmble ise. Pinterestis on palju juhendeid (mida ma ise muidugi proovinud ei ole), mis õpetavad isegi ilma lõigeteta riideid tegema. Seal õpetatakse teiste pükste pealt lõiget kopeerima või mõnest särgist või asjast uusi riideid välja võluma. Peaks ka ikka selle ära proovima!
Täiega peace ja loodan, et sellest postitusest on sulle natukene abi lapse riietamisel ning äkki teed sina ka (kui sa muidugi juba ammu ei tee) homme parema valiku või jätad mõne asja päris ostmata.
Vähem on rohkem!
X
Sama pusa, mis esimesel pildil, Mia umbes aastane. |
♡
Comments
Post a Comment