Kiirpostitus meie esimesest puhkuse nädalast - Tallinn ja Haapsalu

Kell on pool kaheksa ja ma olen juba üleval (olen vist hästi välja puhanud). Mu õde on tööle läinud ja ma ei julge kohvi tegema hakata, sest kardan kõik teised üles ajada. Lebasin tükk aega voodis ja mõtlesin, et mis ma siis oma ajaga nüüd peale hakkan, sest ülejäänud kamp põõnab tõenäoliselt vähemalt poole üheksani. 

Ja siis meenus mulle mu blogi! 

Hahhha, puhkuse ajal on see väike asi nii kerge ununema, Instasse lükkan storys jooksvalt üles, aga et õhtuti päeva kokkuvõtteid teha (nagu ma algselt plaanisin) olen ma kas liiga väsinud või tunnnen end liiga hästi... 


Haapsalus on nii mõnus! 

Me jõudsime siia alles eile, aga juba on nii tore olnud. Tallinnas ööbisime oma sõprade Heili ja Davidi juures ning sealt Haapsalu poole sättides tuli mõte, et ka nemad võiksid Läänemaale tulla. Nii juhtuski, meie sõitsime veel Haibast läbi, et mu ema ka peale võtta. Päev läks õues jalutades, jutustades ja mänguväljakutel mängides. 

Ilm! Kui ilus ilm eile oli. Ma olen proovinud Eesti ilma üle mitte viriseda, ja isegi mitte selle peale mõelda. Noh, ära lase end häirida asjadest, mida sa muuta ei saa jne... Ma proovin, aga esimesel paaril päeval oli see võimatu... ei olnud võimalik sellest mööda vaadata, et tuul tahtis pea otsast ära viia.

Hoolimata esimeste päevade ilmast oli Tallinnas ülivahva, plaanid olid meil suured ja osade inimestega jäi ka kokku saamata. Aga selle kohta, et me seal ainult viis päeva olime, jõudsime me ikka väga palju. Silver sai tuulutada ja vanade sõpradega istuda, ja mina nägin ära enamuse oma sõbrannasid, Kaijaga kohtun ainult veel täna Haapsalus. 

Siis läheb Silver Pärnusse ja meie jääme Miaga ööks Haapsallu, aga homme läheme juba kõik (mu õe pere ja ema ka) Lottemaale. Oh, kuidas Mia seda Lottemaad oodanud on. "Kas seal Lohed ja Roosi ka on?", küsib ta mu käest pidevalt, aga no ma ei tea. Tean, et Doktor Ave on olemas, sest ta on kellegi piltidelt silma jäänud. Ühesõnaga, ma olen Lottemaast nii palju head kuulnud, et olen ise ka sinna minemise pärast elevil. Hahha, lasen homme enda sisemise lapse ka ikka mängima. 

Jah, ma nii naudin Eestis olemist ja puhkuse mode on täiega peal. Silver sõidab juba 24. tagasi Budapesti, meie Miaga jääme veel Eestisse. Hetkel veel tagasilennu pileteid ostetud ei ole, aga arvan, et Augusti keskpaigas läheme ka meie ära. Hea, et Silver ees läheb, sest siis ma hakkan teda igatsema ja tahan Budapesti tagasi minna, muidu vist ei tahaks... 

Mulle meeldib Eestis nii väga!

Ja ongi kell kahesa saanud ja ma ei istu enam oma arvutiga üksi.
 
Tere hommikust ja ma lähen nüüd kohvi keetma!



Kommentaarid