Minu riided ja minu munder ehk leian vist varsti oma stiili üles

No hei! Mina ja mu riided jälle siin! ✧・゚

Eile tegin ma oma kapis jälle ühe suure sorteerimise ja mõtisklemise. Nimelt otsustasin ma endale selgeks teha, mis on minule kõige iseloomulikum riiete kooslus - minu munder (uniform). 

Teiseks vaatasin ma veelkord üle kõik oma riiete tootjamaad, vaatasin uuesti üle kui suur osa mu riietest on kasutatuna ostetud ja kui suur osa Eesti disain. 

Ja suurim küsimus on see, et kui suurt osa oma riietest ma päriselt kannan...


Alustame viimasest, kui paljusid oma asju ma siis päriselt kannan? 

Selle kindlakstegemiseks sidusin ma oma riidekappi, riietest paremale, salli. Iga kord, kui ma asja võtsin ja tagasi kappi panin, panin selle sallist paremale. Nelja kuuga sai mulle selgeks, et ma ei kandnud oma 36-st riietusesemest viiteteist asja ehk ma ei kandnud 41.7% oma riietest. Ok, see on ju pea pool. 

Ma vaatasin jälle kõik asjad uuesti üle ja sorteerisin välja neist veel viis asja. Ülejäänute mittekandmise vabanduseks olid puudulikud peod või ilmaolud.

Nüüd on mu riidekapis kokku 31 riietuseset

Lisaks igapäevastele asjadele on mul kahed trennipüksid, kolm trennirinnakat, üks pikavarrukaga trennipluus, kahed lühikesed trennipüksid, kolmed kodupüksid, ühed lühikesed püksid, 3 kodupusa, 7 kodusärki, kaks õhukest salli, kaks paksu salli, 4 mütsi, kaks paari saapaid, kummikud, talvemantel, trench coat, parka, suusapüksid, vihmajope, kolm paari sukkpükse, 18 paari sokke, neli rinnahoidjat, 16 paari aluspükse, 2 vööd, kombinee, 1 vöökott, 1 seljakott, kahed tossud ja ühed plätud.

Ja ehted.

Kokku oman ma oma garderoobis üldse kokku 118 asja + ehted. Tundub ikka ilgelt palju, aga arvestades, et seal on iga paar sokke ja trussasid eraldi arvutatud ja lisaks kõigiks hooaegadeks sobivad asjad, siis äkki polegi nii palju? 

Palju sul on?

Neist 31-st põhiesemest on taaskasutusest 13 asja. Ja ka trench coat. Ja parka ja suusapüksid on seitse aastat vanad, hahha, ma arvan, et see annab ka karmapunkte. 

Eesti disain on 13 asja (sh. 2 asja on taaskasutusest ja ainult kuus toodetud Eestis)

Minu riided on toodetud:

  • Valgevenes 2
  • EU 1
  • Bangladesh 5 (sh Eesti disaini 3tk)
  • India 1
  • Estonia 6
  • China 3 (sh. 1 Monton)
  • Morocco 1
  • Cambodia 1
  • Turkey 2
  • Tunisisa 1
  • Teadmata 8

Aga miks ma neid asju jälle loen? 

Sest minu selle aasta suur eesmärk on osta AINULT rõivaid, mis on Eestis valmistatud (just, valmistatud, mitte ainult disainitud) või siis kasutatud. Kasutatud asju ostes ei ole tootjamaa oluline. Ehk alati vaatan enne läbi järelturu ja üritan leida endale meelepärase asja, kui sealt ei leia, siis otsin Eestis valmistatut. Lihtne. 

Või kas ikka on? 

Ühesõnaga, ma tahtsin enne seda aastast eksperimenti teada, kus ma hetkel omadega olen ja millised on lähteandmed. 

Aga nüüd natuke minu mundrist ehk riietest, milles ma enda kõige-kõige mugavamalt tunnen. Ma olen selle ajaga, kui olen oma riideid üht ja teistpidi vaadanud ning sorteerinud, aru saanud, et osad asjad, mis mulle meeldivad ei sobi mulle üldse. Näiteks oli mu kapis pikalt päris palju vintage riideid, aga ma haruharva kandsin neid. Need asjad meeldisid mulle meeletult ja vaimusilmas nägin end ka neid homme selga panemas, aga see homme kätte ei jõudnudki... Või kui jõudis, siis ainult kahel korral.

Ma tean, et tahan ja kannan ainult lihtsaid asju, sirgeid lõikeid ja reeglina ei armasta ma liigseid värve, mustreid või pilte. Erandeid on, aga pigem on need reeglit kinnitavad erandid. Minu munder on püksid ja särk, peal pusa või kampsun. Minu mundris on väga olulisel kohal ehted, millega ma annan oma lihtsale riietusele särtsu, nendega saan vajadusel lisada pidulikkust, lihtsust ja viimast viimistlust. 

Vot, ja nii ongi Mari valmis minema peole või poodi või kohvikusse või ükskõik kuhu.

Mulle tundub, et olen oma stiili ülesleidmisele väga lähedal! ✧・゚

Kohe-kohe on mul valmis ka rohkete piltidega postitus selles, kas minu garderoobi saab ikka päriselt kapselgarderoobiks kutsuda. 

Nagu öeldakse, stay tuned! Ja ole musi!

Minu munder: 

 
Jep, mul läks selle leidmiseks üle aasta aega ja jep, ma kandsin neid riideid igapäevaselt. Kokkuvõttes ma lihtsalt mõtlesin üle ja otsisin midagi, mis mul juba ammu olemas oli.




Pusad

Hügieenitarbed ja aluspesu

Kodu- ja spordiriided 

Sokid, vööd, sallid ja püksid

Kõik mis vajab riputamist- korralikumad särgid, kleidid, kampsunid




Comments

  1. Vintage-riided - mul täpselt sama asi. Väga sümpaatsed, aga ma siin ükshetk otsustasin, et STOPP! ega mu riidekapp pole muuseum, et sealseid asju ainult vaatamas käin, selga tahaks ka midagi panna. Kõik vintage, mida selga ei olnud pikalt-pikalt pannud, leidis tee uuskasutuskeskusesse.
    Ainult üks vintage minikleit on kapis staatuses - IGAVESTI HOIAN ALLES! Ei rända kunagi minu riidekapist mitte kuhugi. Pärandan tütrele :) Seda kleiti kandis kunagi minu vanaema, seejärel minu ema ja ka mina olen seda teismelisena kandnud, minu lemmik oli. Ehk siis kleit, millel on minu jaoks väga isiklikku laadi ajalugu, ta on väga-väga ausalt teeninud oma kandjaid, me kõik kolm põlvkonda oleme seda kandnud ja armastanud, ei saada kuhugi ära. Tütar kunagi otsustab :) Kusjuures kleit näeb jätkuvalt väga normaalne välja, pole kulunud ega midagi. Kunagi tehti kvaliteetseid riideid, praegu tehakse ebakvaliteetseid ja seda teadlikult.
    Kas sul nii ei ole, et kui kappi tekib ruumi juurde ja tunne on hea, et nüüd on kapis riided, mida tõesti kannan, siis kuidagi tekib mõte, et võiks ju neid riideid, mis väga meeldivad, rohkem ikkagi olla ;) Et kohe kuidagi kisub puhas südametunnistus poodi, sest ega ju kunagi enam ühtegi ebavajalikku ostu ei tee. Kindlasti mitte! ;) Minul on olnud :( Häbilugu.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, sama. Lihtsalt otsustasin, et ei osta enam asju, milles kindel ei ole, et kandma hakkan. Ja kui üks kleit on selline, mida hoiad on minu arvates kõik super hästi, see nii äge, et on miski, mis on igal ajal ja iga põlve naistel sobilik kanda. Ka mul on üks triibuline kleit, mille mu ema lasi endale õmmelda, kui ta mind ootas. Ma kannan seda suviti hea meelega ja selle värvilised triibud on endiselt ilusad, küll paar pisikest augugest puuvillases kangas pidin kinni nõeluma, aga minu silmis see selle kleidi väärtust ei kahandanud.

      Asjade juurde ostmisega on nii, et ma proovin kõike hästi teadlikult teha. Eks mõnikord juhtub ämbreid ka ja tahan lihtsalt tühjust täita, aga mida aeg edasi seda vähem. Ma katsun ka kõike, mis mu kapist ära rändab analüüsida. Et miks ma selle üldse ostsin ja miks ei kanna jne. et sellest teha edaspidiseks järeldusi.

      Aga tuleb ikka ette, et võtan kas vastu või ostan asju, mis endiselt jäävad seisma. Seda tuleb ette kõigil, ka kõige püüdlikumatel.

      Delete
  2. Nii põnev oli lugeda seda postitust, sest ma oma kapis teen umbes sama “uurimustööd” mis Sina (v.a tootjamaa, mis on kindlasti mu uus eesmärk).
    Ma panen iga hooaja alguses päevikusse kirja, mis asjad mul olemas on. See paneb mind ka mõistma, et mul on tegelikult kõik vajalik olemas ja peale ka veel.
    Arvutasin kõik oma kategooriad kokku (sh sallid, mütsid, käekotid, seljakotid, üleriided, jalanõud, kodukad, pesu jm) ning tuli kokku 135 eset. Kapis ei tundu üldse palju asju ja siis kui kokku loed on lihtsalt ... oehh.
    Ja see ongi pikk protsess ja ma olen sellega nüüd juba paar aastat tegelenud ja no igav ei hakka ja ära ka pole tüdinenud.

    Põnevusega hoian Su blogil silma peal. :)

    Eliise

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii tore, et sa sama asjaga tegeled! Jaaa, see üle 100 tundub palju aga kapis vaadates ei ole üldse nagu hunnikuid jne. Eks ongi, kui KÕIK mis omad kokku lugeda, siis midagi ikka peab olema, sest meil on ju ka neli aastaaega, mille kõige jaoks on asju vaja jne.

      Ja igav tõesti ei hakka, mul nüüd aasta täis ja hetkel lõppu ei näe :D

      Delete

Post a Comment