Veebruar, mu kallis veebruar

Huh, veebruar on olnud nii lahe kuu. Olen päris palju asju teinud, ja puhanud ja raamatuid lugenud ja üldse on väga äge olnud. 

Ja alati mõtlesin, et õhtul kohe tulen ja kirjutan sulle (ja tuleviku endale) siia väikese postituse päevast või tegemisest ja siis avastan, et kell on juba 22 ja mul on raamat käes ja ma tunnen end hästi ning kohe-kohe on tuduaeg. Olen hakanud ka rohkem hetkes olema ja mõnikord isegi tunnen, et ei tahagi oma elu enam nii palju jagada, kui varem...  Hahha, säh sulle, vaimset tervenemist. 

VEEBRUARI TOP 5

1. Minu sünnipäev ja üllatuspidu rabas - tundub, nagu oleks see juba kolm kuud tagasi olnud, aga ei. Mu sünnipäev ju just oli. Sain 33 ja tunnen end paremini kui kunagi varem. Sünnipäeva päev oli vahva, käisin juuksris, seal pakuti mulli ja Eneli tõi lilli. Õhtul olime kodus, sõime kooki ja tellisime Peatusest maailma parimat vegan burksi. 

Järgmisel päeval pidime Eneliga rappa jalutuskäigule minema ja seal ootasid mind ka teised sõbrannad, sõime vastlakukleid, jõime teed ja grillisime natuke vahukommi. Oli nii tore ja vahva ja sain endale oma kaua igatsetud TOKU Budapest sussid, parimad sussid sel planeedil.

Ja nädalavahetusel käisid veel mul ema ja tädi külas, sõime pitsat ja ajasime juttu, oli niiii vahva! Ka Kaijaga tähistasime natuke ja üldse oli mul sel aastal ilmatuma pikk sünnipäev, ma olen nii-nii tänulik ja õnnelik ja olen kindel, et see on minu aasta. Ma saan ja teen ja olen parim, mis minus on.

2. Vabariigi aastapäev ja mu omatehtud leib - 24. pidime olema kodused, ma küpsetasin leiba ja mõtlesin teha täidetud mune. Läks aga nii, et Marial vabanes aeg tätoveerimiseks ja õhtuks kutsus Silveri vend meid enda poole kartulisalatit sööma. Haarasin vastvalminud leiva kaasa, jätsin vastkeenud munad külma vette jahtuma, tegin värske peterselli ja soolahelvestega maitsevõi juurde ning olimegi läinud. Keedetud mune saime terve järgmise nädala võileivale, supi sisse ja salatitesse panna. Vabariigi aastapäeva õhtul kodus lösutades mõtlesin, et ohoo, plaanisin olla terve päeva voodis pikali, tähistada pidupäeva maksimaalselt puhates, aga elu tuli vahele ja kinkis hoopis nii vahva ja sõpru täis päeva. 

3. Iirimaa vanakestega jutustamine ja pool pinti Guinnessi - mu vendade ema töötab Iirimaal ühes eakate kodus ja ühel hommikul kirjutas ta mulle, et kas ma tahaksin nende juures elavatele vanakestele natukene Eestimaast rääkida. Tead, mul lõid kohe silmas särama, see tundus mulle esimesest hetkest nii äge, ainulaadne, natuke veider ja armas kogemus, mida omandada. Sel hetkel mõtlesin ma, et ma olen avatud KÕIGELE, mis elul on pakkuda. Olen Jah Mari. 

Vestluseks valmistasin ma ette presentatsiooni, kus näitasin meie metsi ja kirjeldasin seal elavaid loomi, rääkisin sellest, et me käime metsas seenel-marjul ja et meil on sel aastal vapustav talv külmakraadidega kuni -20. Ma rääkisin meie naispresidendist ja peaministrist ja vabadusest ja leivast ja talisuplemisest-naisekandmisest. Meie saartest ja elust siin, neist ainult 48 tunnise autosõidu kaugusel. Lõpetuseks panin vaatamiseks ka Ewert and The Two Dragons "Good Man Down" video, et nad ka päriselt meie raba näeksid. 

See oli nii soe kohtumine, need inimesed meeldisid mulle ja mina vist neile ka. Üks härra laulis mulle ja ütles, et kui ma kunagi Iirimaale satun, siis teeb ta mulle pool pinti Guinnessi välja. Oleks rõõm, meil oli plaan õe perega sel kevadel Iirimaale minna, aga vist peame selle natuke (või natuke rohkem) edasi lükkama. 

Ole ka Jah inimene ja sa näed, kuidas elu hakkab sulle veidraid, imelisi ja toredaid asju teele saatma! ✧・゚

4. Raamatu kirjutamine ja teiste lugemine - viimati lugesin ma vist nii palju raamatuid siis, kui olin just soravalt lugema õppinud. Eile õhtul lõpetasin oma selle aasta kolmeteistkümnenda raamatu ja ma olen hoos, ma neelan uut infot ja teadmisi. Ma olen ilmatuma tänulik Helisos kirjastusele, et nad mulle mega portsu raamatuid saatsid ja ma tahan lugeda seiklusi, kogemusi, kellegi väljamõeldut. Ma tahan lugeda KÕIKE. Ma tahan ise taustal mõelda, kuidas see raamat on välja mõeldud, kuidas see kogetu on raamatuks saanud. Ma tahan oma enda mõtteid vaigistada ja tahan elada neis raamatutes ja siis sealt loost targema, parema ja kogenumana välja tulla.

Lisaks lugemisele kirjutan ma endiselt oma lasteraamatut (edeneb hästi, tänan küsimast!) ja nagu ma juba ütlesin, et kui olla elule avatud, siis tuleb teele toredaid asju. Mul on olemas imetore kunstnik, kellega tundub, et meie mõtted klapivad täiesti hämmastavalt ja just algas ka Tänapäev kirjastusel lastejutuvõistlus “Minu esimene raamat”. Tahan sinna kindlasti oma raamatu üles anda. Ja kui sul on sahtlipõhjas või ajusopis mõni tore lastelugu, siis kandideeri ka kindlasti! 

5. Trennid, hingamine ja esimene talisuplus - veebruari viimasel päeval tegin ma teoks oma kauaaegse unistuse - ma käisin talvel ujumas. Jah, mu unistused ongi tihti nii lihtsad ja kergesti teostatavad, aga millegipärast hoian ma end tagasi. Olen hoidnud end tagasi, täna tunnen ma, et olen võimeline kõigeks ja ma tahan kõigest rääkida, ma tahan kõike teha ja tahan sind inspireerida. Ma tahan, et sina ka neid (või teistsuguseid) asju teeksid ja saaksid aru, et elul on niiiii palju pakkuda. 

Vot, veebruar oli selline ja ka märts on juba oma toredate pakkumistega end ilmutanud. Aga sellest pikemalt siis, kui on õige aeg!

Ole musi ja luban ka, et kirjutan siia ikka nüüd jälle tihedamini, kasvõi pildikeeles ja hästi lühidalt.




Kommentaarid