Mia Helene 4 ja muud juttu
Nädalavahetusel pidasime maha Mia Helene neljanda sünnipäeva. Ta on jubaaaa neli! Ma olen alates esimesest päevast selle tüdruku suurim fänn ja cheerleader, ning tundub, et lugu läheb tõusvas joones, sest noh, ta teeb ikka nii hämmastavalt ägedaid asju ju!
 |
| 24. august 2021 |
Näiteks joonistab ta mind ja mu ripsmeid, ja ütleb mõne täiesti lambi asja kohta oma nii huvitava arvamuse... või hakkab täiesti suvalisel hetkel rääkima kui väga talle ikka tädi Sirje eelmisele koerale röstikat viia meeldis ja kui kangesti ta Jacku järgi igatseb, sest Jacku on surnud ja ei tule enam kunagi tagasi.
Mulle meeldib kuulata tema mõtteid kui ta legodega mängib, ning lugusid arstidest, lastest ja draakonitest, mis välja mõeldud saavad. Mulle meeldib, et talle meeldib nii väga vihm, köögis toimetamine ja raamatute vaatamine. Ja lillkapsas. Mulle meeldib see, kuidas ta meid oma naljadega testib ja et isegi ta kaka-naljad on päris naljakad. Mulle meeldib see, et meil on koos nii tore ja lõbus.
Jep, ma tean, et sulle meeldib su laps ka väga ja et ta on maailma lahedaim, selle joru paningi siia pigem selleks, et kunagi oleks mul endal hea lugeda. ✧·ﾟ
Aga sünnipäevast.
Mia sünnipäev oli 24. augustil, mis oli sel aastal teisipäevane päev. Sünnipäeva päeval oli Mia nohune ja kaua oodatud pannukate lasteaeda viimine pidi tänaseni ootama. Selle asemel tegime kodus pannukaid ja vaatasime ära vist kõik Emma ja Kasperi osad, mis Telia Lastenurgas olemas on. Ja vahemärkusena soovitan kõigil seda sarja ja filme koos lastega vaadata, need on väga südamlikud ja käsitlevad hästi igapäevaseid teemasid nagiu surm, lahutus, inimeste erinevused, puuded, kodu koristamine, puhkused ja sõbrad ja uued armastused, lemmikloomad... ja üldse kõik asjad, mis ühe väikse lapse elus võivad ette tulla on ka Emmal ja Kasperil juhtunud.
Nii, aga edasi.
Neljapäev-reede oli Mia küll juba tip-top terve, aga suures hirmus, et ta jõuab uuesti enne laupäevast pidu külma saada, hoidsin ta ikkagi veel kodus. #kanaema
Kõigepealt, kui üldse seda sünnipäeva pidu planeerima hakkasin, mõtlesin, et tahaksin teha õuepeo. Siis otsustasime, et teeme ikkagi toas, kunagi ei tea ju ilma, ega ka seda Põldmäe uut (hiigelsuurt) koerabeebit, kes armastab kõigi riideid ja sääri komposteerida...
Hakkasin nimekirja koostama ja Mialt nimesid küsima... sain kokku ikka väga palju inimesi, õues oleks tsill, aga meie korteris mitte nii väga... Edasine plaan oli teha perede pidu laupäeval ja laste pidu pühapäeval, aga mingil hetkel jõudis minuni teadmine, et maraton on parem. Panin paika, et pered tulevad laupäeval kell 12 ja lapsed samal päeval kell 15.
Pühapäeva jätsin kõigile puhkamiseks.
Mõte oli hea, teostus veel parem, sest päev läks kiiresti ja edukalt. Hommikul mul ikka keeras ka kõhus pingest, aga õnneks oli mul jälle õde abis, kes suudab kuidagi möödaminnes köögis igasugused organisatoorsed viperused ära lahendada. Lisaks ütles ta mulle lohutuseks, et see pabin on normaalne, temal läks aega kümme aastat enne, kui õppis seda laste sünnade asja rahulikult võtma ning neid ka ise nautima.
Järgmiseks korraks sain ka õppetunni, et pean endale detailse nimekirja tegema asjadest, mida pakkuda tahan, sest näiteks juustupallid ja enamus mullnullid jäidki kahjuks kappi oma aega ootama. Ja et salati võib vabalt juba eelmisel päeval valmis teha ja et ma ei pea seda tervele armeele tegema. Hahha, sel aastal sööme veel neli päeva seda sama saltit.
Kokkuvõttes ei tahagi ma pikalt heietada vaid sulle tere öelda ja möödaminnes mõista anda, et ma ikka kirjutan seda blogi edasi, lihtsalt hetkel on mul juba kõik-on-uus-septembri-kuus täies hoos ning ma pean prioriteete seadma, muidu on oht hulluks minna.
Khmm, jah, kahjuks see blogi on hetkel prioriteetide nimekirjas ca. viiendal kohal, aga Miuks lasteriietest, mu uuest kooliteest, tööotsast Laseris ja kõigest muust kirjutan vaikselt ja järgemööda.
Mu lasteraamatu kohta ka veel uudiseid ei ole, aga kui selgub, et "Minu esimene raamat" konkursil ei õnnestunud, siis näeme varsti Hooandjas, olen oma teost nüüd juba paar korda Miale ette lugenud ja tunnen tõesti, et see võiks rohkemate lasteni jõuda!
Seni aga võid toetada mu lapsepõlvesõbra Reine projekti - Helendav lasteraamat "Võlutäheke"!
Toetame üksteist, ole musi ja otsi helkur ka välja! ✧·ﾟ
  |
24. august 2017 24. august 2018
♡
Comments
Post a Comment