Mu enam mitte #ostuvaba aasta ehk kuidas mul Iirimaal see asi lappama läks

 Kõik sai alguse sellest, et me läksime lennujaama, et Iirimaale minna ja et meie lend edasi lükati... ja siis veel natuke edasi ja mida inimene ikka üleliigse ajaga lennujaamas teeb? Ikka sööb-joob ja shoppab.

Niisiis läksime meiegi lihtsalt jalutama ja noh, tead ju küll, kui jalutades juba ühed välimuselt väga meeldivad päikeseprillid ninale lükkad, mille hinnaks on ainult €24.90, on neid raske sinna keerdriiuli piludesse tagasi lükata. Mmm... ja ma ju juba eelmisel aastal tahtsin endale uusi prille, ja kui ma neid ka kümme aastat kannan, siis ju võin lubada, ja oh need sobivad mulle nii hästi ja just selliseid ümaramaid pruune ma olengi juba pikalt tahtnud... tšing-kõll ja ost sooritatud. 

Huh, ütlen ausalt, et hea tunne oli. 

Teadsin ju tegelikult, et ma ei vaja päriselt uusi prille, sest mul on prillid. Ma teadsin, et ma ei täida enam oma ostuvaba aasta lubadust, sest ostan endale midagi ja teadsin ka seda, et tegelikult on suur tõenäosus, et ma ei kanna kahekümne euroseid prille kümme aastat, sest need lihtsalt ei pea nii kaua vastu.

Aga see ei ole veel kõik. Ma ostsin veel... sest ma tahtsin. Jah, ainus põhjus on see, et ma tahtsin need asjad osta. Teisena ostsin ma endale pisikese lilla-roosa rahatasku, siiani kasutasin tavalist pruuni ja tegelt olin ka seda ammu mõelnud, et tahaksin midagi vähe lõbusamat-naiselikumat... noh, nüüd mul on. Täisnahast ja ilus-kena. Ja meeldib mulle täiega. 

Samal ostutuuril ostsin endale ka suvepüksid, maksid €30 kanti ja ma olen nii rahul. Mingid püksid mul kipitasid, ei ostnud neid ja sain endast võitu ning arvasin, et omandasin iseendaga läbirääkimise kõrgeima oskuse. Aga ei. Need mis ostsin on laiad suvekad, püksseelik, nagu mu õde ütles, et seda riidetükki kutsutakse. 

Noh, ja ka see pole veel kõik. Hahha, ma loodan, et sa mind juba mõttes ei mõrva. Aga ma tahan aus olla, sest muidu ei oleks sel asjal üldse mõtet ja tean seda ju ise ka, et mul läks see Iirimaa reis veitsa lappesse...

Veel ostsin ma endale Spice Girlsi pildiga öösärgi. Miks? Tead, lihtsalt pulli pärast, me olime õega kunagi maailma suurimad Spice-i fännid ja ma arvan, et vahepeal teevad sellised locod asjad hingele head... isegi kui need toimuvad ostuvabal aastal ja noh, mu suur õde ju ostis selle ka!

Nii-nii ja KA SEE EI OLE VEEL KÕIK, aga nüüd tuleb viimane asi. Selleks on pruun, õhuke õlapaeltega kleit Kings Court-i kohalikust kaltsukast, hinnaks €5 ja kogu tulu heategevuseks, hahha, kas pole vaimustav!? Lubaaan, et kannan selle pilbasteks, ja üldse kõik need teised asjad ka!

Aga jah, nätaki ja ühe reisiga 5 asja ostetud. 

Ma ei taha üldse vabandusi otsida ja tean, et ma elaksin ilma nende ostudeta ka suurepäraselt ja kaetult ära, aga ma ei kavatse ka kahetseda ega piinata end mõttega, et ma ei saanud hakkama või et ma poleks pidanud. Muidugi ei oleks, ma tean seda ju, aga samas ostsin täieasti teadlikult. Hetkel on ainus, mida teha saan, neid asju kaua kanda ja armastada ning mitte päriselt alla anda. 

Ma panen oma ostuvaba aastaga edasi, sest kui mul seda ei oleks siis tõenäoliselt oleksin ma selleks aastaks mitte viis, vaid juba viisteist asja ostnud. 

Ole musi!




Comments