Kõik on uus septembrikuus... ja juba on november

Ma teaaan, kõik räägivad sellest, et aeg läheb nii kiiresti ja noh, ma ka. SEST KUIDAS SEE AEG NII KIIRESTI LÄHEB? 

Ühesõnaga, juba septembri teisel nädalal mõtlesin ma, et teen siia blogisse väikse nupukese sellest, mida ma oma ajaga peale hakkan, kui igapäevaselt enam kooli pole.

Jah, kooliga on mul nii, et hetkel on käimas praktika periood, mille tulemusel pean saama täis praktikaks ettenähtud tunnid (mida on metsikult) ja valmis pean tegema ka oma portfoolio (millega eriti ei edene).  Kui nüüd veits ventileerida, siis ausalt, selle kooli (ja vist tegelt ka teiste riigikoolide) praktikasüsteem sobib ainult rikastele noortele, kes veel omaette ei ela. Sest kust kuradi kohast peaks keegi, kes tahab end ise (või ehk ka mõnd alaealist muidusööjat) elus hoida, võtma aja, et vorpida ettevõtetele sellises mahus tasuta tööd teha?! 

MUL ON VEDANUD, sest mul on osa praktikast tasustatud, aga see ei ole reegel, ettevõte EI PEA praktikandile maksma... ma ei mõista seda, ma saan aru, et täispalka ei saa, aga midagi peaks minu arvates olema seadusega ette nähtud... 

Ok, sain selle maha, lähme nüüd edasi. 

Number üks siis, mida ma teen, on praktika. Käin praktikat tegemas peamiselt Dokfoto Keskuses ja Airi Loeni juures. Lisaks korjan veel siit-sealt noppeid, kui kuskil silma hakkab. Aaa, ja mõned tunnid saan ka TPT fotoringi juhendades. Mulle tegelikult sobib selline natuke siit ja natuke sealt tegemine, SEST mul on vaja natuke siit-sealt ka tööd teha ja nii annab kenasti asju kombineerida ning sättida-skeemitada. 

Septembrist käin ma ka peaaegu PÄRIStööl. Jälle peaaegu eks, sest tegelikult olen ma ikkagi ettevõtja ja teen kõike ettevõtjana, aga minu koormus mu maailma lemmikuima kosmeetikabrändi Tilk! juures kasvas ja loen ennast (loodan, et nemad mind ka) nende töötajaks. ✧・ﾟ

Ja siis on mul ka Miuks, mu kallis Miuks. 

Ma ütlen ausalt, et olin septembris mõtte eest, et miks ma/me seda teeme, kaalusin isegi asja lõpetamist... aga ma mõtlesin ja mõtlesin veel ja õnneks leidsin selle sädeme uuesti üles. Ma tean, et ma tahan seda teha, ma tahan! Kuulsid jah, ma lihtsalt tahan! Ja ma otsustasin, et olen rahul sellega, et saan sellest brändist täpselt nii palju, kui sinna panustan. Kui ma panusan vähe, siis ma saan vähe, kui ma panusan rohkem, siis ma saan rohkem. Ja seda nii rahaliselt, kui ka vaimselt. Täna ei ole Miuks mulle rahateenimise koht, hahhha, aga ka SINA saad sellele kaasa aidata, et ühel päeval oleks! 

Niiet shoppama: miuks.ee 

Okei, mis veel... Midagi uut vist rohkem ei olegi. 

Vanadest headest ikka väike sisuloome ja raamatuklubi, matkamine, jooksmine, jooga ja taliujumine, fotograafia... pere, kodu ja musirullid. Blogija tahaksin rohkem olla, aga ma tihti ei oska. Palju on ideid, millest kirjutada tahaks... aga kuidagi ei oska enam järjepidev olla... 

Vot, ma ei lebotagi päevad läbi selfiesid tehes kodus. Ise ka ei usu, sest vahepeal ikka täiega tahaks. Aga ausalt, vahelduseks on päris lahe eriti hõivatud olla, saab oma ajaplaneerimise skille (Silveri abiga) lihvida. 

Hahha, aga nüüd hakkan küll raamatut lugema ja selfiesid tegema, sest tänaseks olen ma teinud küll ja veel. Võtsin päeva (peaaegu) vabaks ja pärastlõunal on meil Remark naistega kokkusaamine. Midagi eriti toredat on jälle tulemas, mida varsti ka sina näha saad!

Ma olen täiega õnnelik kõigi võimaluste pärast, mis minu ellu tulnud on! ♡